Sillamäe sadam: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
26. rida:
= Ajalugu =
Esimesed teated Sillamäest pärinevad juba 1502. aastast, mil Taani rüütlid Narva lahe kaldal maabusid ja siin asunud Thor Bruggeni kõrtsi külastasid [http://www.sillamae.ee/ru/esmamainimine]. Kõrts ja sild üle Sõtke jõe jäid paratamatult Narva suundunud kaubakaravanide ja rüütlite teele, kuid just sillal oli siin eriline tähtsus ning vanades ürikutes nimetatigi seda kohta sageli vaid sillaks. Hiljem anti kohale nimeks Sillamäggi. Legendi järgi rajasid kõrtsi kaubalaevade maabumiskohta Sõtke jõe suudmesse skandinaavia mereröövlid.
Sillamäe soodne asukoht mängis hiljem olulist rolli Sillamäe sadama tekkeloos.
44. rida:
Alates 2017.aastast on Sillamäe sadama kaubakäive ületanud 8 miljonit tonni. Sadam ise on muutunud multifunktsionaalseks universaalseks sadamaks, mis on võimeline käitlema praktiliselt kõiki kaubaliike, osutama kõiki sadamateenuseid ja võtma vastu kõiki laevu, mis liiguvad Läänemerel.
Sadam on pidevas arengus, mida on aeg-ajalt mõjutanud vaid rahvusvaheline olukord. Hetkel on käimas raudteejaama laiendamine kaide alani, laomajanduse arendamine, energiatootmise moderniseerimine ja tööstuspargi sisustamine. Perspektiivis on kavas uue kaubakai rajamine, mis oleks ühtlasi ka kaitseks sadama akvatooriumile, konteinerkaupade terminali laiendamine ning reisi- ja kruiisilaevade kai rajamine. Viimane omab erilise tähtsuse kogu Ida-Virumaa ettevõtluse, sh eriti turismimajanduse, edaspidises arengus, kuna võimaldab taasavada regulaarse parvlaevaühenduse Soomega ning teenindada Peterburgi suunduvaid või sealt saabuvaid kruiisilaevu. Täiendavalt kavandatakse suurte reisilaevade kai mandripoolsesse ossa rajada väikelaevade sadam.
= Sadama infrastruktuur =
| |||