Austeniit: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:Austenite grain.gif|pisi|545x545px|Austeniiditerad temperatuuridel 860ºC ja 1060ºC|alt=]]

'''Austeniit''' on tahke [[süsinik]]u [[lahus]] [[raud|raua]] mittemagnetilisel kujul, mis eksisteerib, kui temperatuur on üle kriitilise eutektoid temperatuuri (727°C). Seda on võimalik rauas säilitada, kui jahutada kiirusega, mis on karastatava terase kriitilisest jahtumiskiirusest suurem. [[Nikkel]] omab erilisi omadusi, mis soodustab austeniidi teket. Teised elemendid, nagu [[kroom]] takistavad tahetud faasimuutuse moodustamist. Kuigi austeniidi terased sisaldavad palju rauda, siis enamasti on mitte-magnetilised. See on võimalik seetõttu, kuna austeniit omab tahkkesendatud võre, mille aatomid ei ole magneetilised. Tahkkesendatud võre võimaldab samuti hoida suuremat kogust süsinikku, kui teised teraskristallstruktuurid. Austeniit on nimetatud Sir William Chandler Roberts-Austeni järgi, kes lõi 19. sajandil esimese raua-süsinikfaasi diagrammi.

==Austeniidi rakendus==

Austeniiti kasutatakse peamiselt karburaaditud [[teras]]e valmistamisel. Austeniidil on kõrge lahustuvus süsiniku suhtes, mida viiakse terase sisse kõrge temperatuuri kaudu. Karastamisel muutub kõrge süsinikusisaldusega austeniit kõrge süsinikusisaldusega martensiidiks. Kõrge süsinikusisaldusega martensiiti noolutamisel, muutub see kõrge tugevusega martensiidiks.