Kinnisvaramull: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Märgised: tekstilink teise vikisse Visuaalmuudatus |
|||
1. rida:
Kinnisvaramull või [[vara]] mull (või
See ajavahemik, mis kestab “buumist” kuni vara hindade languseni, on tuntud ka kui “mull”. Kinnisvaramullid toimivad nõudluse ja tarbijaskonna põhimõttel. Mida suurem on nõudlus turul, seda kallim on [[kinnisvara]]. Mida väiksem on nõudlus, seda odavam on kinnisvara. Kinnisvara hinnatakse teatud kriteeriumite alusel.
6. rida:
Nagu kõigi majanduslike mullide puhul, on ka lahkarvamusi selle üle, kas kinnisvaramulle on võimalik tuvastada või ennustada või mitte, ning kuidas seda takistada.
Briti ajakiri "[[:en:The_Economist|The Economist]]", kinnitab, et kinnisvaramullide tuvastamiseks saab kasutada eluasemeturu näitajaid. Mõned [kes?] Väidavad lisaks, et valitsused ja keskpangad saavad ja peaksid võtma kasutusele meetmeid, et vältida mullide moodustumist.
13. rida:
Eluasemelaenude ja tulude suhe või [[võla-teenindussuhe]] on [[hüpoteegimaksete]] ja [[Kasutatava tulu|kasutatava tulu]] suhe. Kui suhe muutub liiga kõrgeks, sõltuvad kodumajapidamised oma võla teenindamiseks üha enam kinnisvara väärtusest. Selle näitaja variandis mõõdetakse kodumajapidamise kogukulusid, sealhulgas hüpoteegimaksed, kommunaalteenused ja kinnisvaramaksud, protsendina tüüpilise leibkonna kuu maksueelsest tulust; vaata näiteks RBC Economics ([[:en:Real_business-cycle_theory|Real business-cycle theory]]) Kanada turgude kohta.
Eluasemelaenude ja omakapitali suhe (mida ei tohi segi ajaga ettevõtte võla ja omakapitali suhtega), mida nimetatakse ka laenu väärtuseks, on hüpoteeklaenu ja alusvara väärtuse suhe; see mõõdab finatsvõimendust. See suhe suureneb, kui majaomanik võtab teise hüpoteegi või kodumajapidamiste omakapitali laenu, kasutades kogunenud omakapitali tagatisena. Suurem kui
| |||