Erinevus lehekülje "Eesti president" redaktsioonide vahel

P
Tühistati kasutaja 80.250.119.193 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Pelmeen10.
P (Tühistati kasutaja 80.250.119.193 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Pelmeen10.)
Märgis: Tühistamine
 
====Vabariigi Presidendi valimise erisused 1992. aastal====
1992. aastal andis põhiseaduse rakendamise seaduse § 4 lõike 2 alusel presidendikandidaatidele hääli rahvas. Kahe enam hääli saanud kandidaadi seast pidi presidendi valima lihthäälte enamusega Riigikogu 4 aastaks (tavalise 5 asemel).
 
Kandidaatide ülesseadmiseks tuli [[Vabariigi Valimiskomisjon]]ile esitada vähemalt 10 000 Eesti kodaniku nime ja allkirjaga esildis. Seati üles neli kandidaati: [[Lennart Meri]], [[Lagle Parek]], [[Arnold Rüütel]] ja [[Rein Taagepera]]. Riigikogus valiti esimeses voorus presidendiks [[Lennart Meri]] (teine Riigikokku jõudnud kandidaat oli [[Arnold Rüütel]]). ricado hea poiss
 
===Ametisse astumine, õiguslik seisund ja volituste lõppemine===
Vabariigi Presidendi volituste tekkimise ja lõppemise sätestab Vabariigi Presidendi töökorra seadus. President astub ametisse, andes Riigikogus ametivande:
 
"Astudes Vabariigi Presidendi ametisse, annan mina, (ees- ja perekonnanimi), pühaliku tõotuse kaitsta vankumata Eesti Vabariigi põhiseadust ja seadusi, õiglaselt ja erapooletult kasutada minule antud võimu ning täita ustavalt oma kohuseid kõigi oma võimete ja parima arusaamisega Eesti rahva ja Eesti Vabariigi kasuks."
 
Ametisse astumisega lõpevad kõik Vabariigi Presidendi volitused ja ülesanded kõigis teistes valitavates ning nimetatavates ametites ja tal tuleb ametisoleku ajaks peatada oma erakondlik kuuluvus.
 
Vabariigi President kasutab põhiseaduse § 85 alusel [[immuniteet]]i. Teda saab [[kriminaalvastutusele võtmine|kriminaalvastutusele võtta]] ainult [[õiguskantsler]]i ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. Täpsemalt reguleerib seda küsimust [[kriminaalmenetluse seadustik]]. Kriminaalvastutusele võtmisel Vabariigi Presidendi volitused peatuvad.
 
Vabariigi Presidendi volitused lõpevad tema ametist tagasiastumisel (ei ole võimalik erakorralise või sõjaseisukorra ajal), teda süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisel, tema surma korral ja uue Vabariigi Presidendi ametisseastumisega.
 
Kui Vabariigi President on Riigikohtu otsusel tervisest tulenevalt kestvalt võimetu oma ülesandeid täitma või ei saa neid Vabariigi Presidendi töökorra seaduses ettenähtud juhtudel ja korras ajutiselt täita, tema volitused peatuvad. Vabariigi Presidendi volitused lähevad sel juhul üle Riigikogu esimehele, kelle volitused Riigikogu liikmena selleks ajaks peatuvad. Vabariigi Presidendi ülesannetes oleva Riigikogu esimehe pädevus on kitsam kui korralisel presidendil, sest ta ei tohi ilma [[Riigikohus|Riigikohtu]] loata välja kuulutada Riigikogu erakorralisi valimisi ega keelduda seadusi välja kuulutamast.
 
Kui president ei ole oma ülesandeid üle kolme kuu järjest täita saanud või kui tema volitused enne tähtaega lõpevad, valib Riigikogu 14 päeva jooksul uue Vabariigi Presidendi.
 
===Vabariigi Presidendi pädevus===
Vabariigi Presidendi [[pädevus]]ed on loetletud põhiseaduse §-s 78 ja täpsustatud [[Vabariigi Presidendi töökorra seadus]]e ja eriseadustega (nt [[välissuhtlemisseadus]], [[rahuaja riigikaitse seadus]] jne).
 
====Välissuhtluspädevus====
Vabariigi President esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises. Lähtudes sellest, et [[Vabariigi Valitsus]] korraldab suhtlemist teiste riikidega, koordineerib Vabariigi president oma välispoliitilist tegevust valitsusega.
 
Vabariigi Presidendil on aktiivne ja passiivne [[saatkonnaõigus]]. Ta nimetab ja kutsub Vabariigi Valitsuse ettepanekul tagasi Eesti Vabariigi [[diplomaatiline esindaja|diplomaatilised esindajad]] ning võtab vastu Eestisse akrediteeritud teiste riikide diplomaatiliste esindajate [[volikiri|volikirjad]]. Eesti [[rahvusvaheline leping|rahvusvaheliste lepingute]] sõlmimisel on tema pädevuses nende [[ratifitseerimine]] ja [[denonsseerimine]], st nende allakirjutamine pärast seda, kui Riigikogu on nad heaks kiitnud. Sellised lepingud on Eesti põhiseaduse § 121 järgi: lepingud, mis muudavad Eesti piire, mille rakendamiseks on vaja Eesti seaduste vastuvõtmist, muutmist või tühistamist, millega Eesti ühineb [[rahvusvaheline organisatsioon|rahvusvaheliste organisatsioonidega]], mille kohaselt Eesti võtab endale rahalisi või sõjalisi kohustusi ja milles on ratifitseerimine ette nähtud. Presidendi üksikkompetents välissuhtluses seisneb sõjaseisukorra ja sellest lähtudes ka sõja lõpu väljakuulutamises agressiooni korral, samuti ettepanekus Riigikogule kuulutada välja [[sõjaseisukord]], [[mobilisatsioon]], [[demobilisatsioon]] ja [[erakorraline seisukord]].
 
President annab Vabariigi Valitsuse ettepanekul [[diplomaatiline auaste|diplomaatilisi auastmeid]], mis antakse eluks ajaks.
 
Presidendi pädevus, suhted teiste põhiseaduslike institutsioonidega välissuhtluse valdkonnas on konkretiseeritud [[välissuhtlemisseadus]]e ja [[välisteenistuse seadus]]ega.
 
====Riigisisene pädevus====
*[[Presidendi ametikett]]
*[[Vabariigi Presidendi käsundusohvitseri rinnamärk]]
Romet ja Presitend on armunud 2019.aastal neil on laps
 
==Välislingid==