Vabariigi Presidendi [[pädevus]]ed on loetletud põhiseaduse §-s 78 ja täpsustatud [[Vabariigi Presidendi töökorra seadus]]e ja eriseadustega (nt [[välissuhtlemisseadus]], [[rahuaja riigikaitse seadus]] jne).
SVEN JUSKIN ELAS KONGUTAS
====Välissuhtluspädevus====
Vabariigi President esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises. Lähtudes sellest, et [[Vabariigi Valitsus]] korraldab suhtlemist teiste riikidega, koordineerib Vabariigi president oma välispoliitilist tegevust valitsusega.
Vabariigi Presidendil on aktiivne ja passiivne [[saatkonnaõigus]]. Ta nimetab ja kutsub Vabariigi Valitsuse ettepanekul tagasi Eesti Vabariigi [[diplomaatiline esindaja|diplomaatilised esindajad]] ning võtab vastu Eestisse akrediteeritud teiste riikide diplomaatiliste esindajate [[volikiri|volikirjad]]. Eesti [[rahvusvaheline leping|rahvusvaheliste lepingute]] sõlmimisel on tema pädevuses nende [[ratifitseerimine]] ja [[denonsseerimine]], st nende allakirjutamine pärast seda, kui Riigikogu on nad heaks kiitnud. Sellised lepingud on Eesti põhiseaduse § 121 järgi: lepingud, mis muudavad Eesti piire, mille rakendamiseks on vaja Eesti seaduste vastuvõtmist, muutmist või tühistamist, millega Eesti ühineb [[rahvusvaheline organisatsioon|rahvusvaheliste organisatsioonidega]], mille kohaselt Eesti võtab endale rahalisi või sõjalisi kohustusi ja milles on ratifitseerimine ette nähtud. Presidendi üksikkompetents välissuhtluses seisneb sõjaseisukorra ja sellest lähtudes ka sõja lõpu väljakuulutamises agressiooni korral, samuti ettepanekus Riigikogule kuulutada välja [[sõjaseisukord]], [[mobilisatsioon]], [[demobilisatsioon]] ja [[erakorraline seisukord]].
President annab Vabariigi Valitsuse ettepanekul [[diplomaatiline auaste|diplomaatilisi auastmeid]], mis antakse eluks ajaks.
Presidendi pädevus, suhted teiste põhiseaduslike institutsioonidega välissuhtluse valdkonnas on konkretiseeritud [[välissuhtlemisseadus]]e ja [[välisteenistuse seadus]]ega.
