1992. aasta Eesti presidendivalimised: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Täheviga parandatud. |
|||
22. rida:
Rein Taagepera on kirjutanud, et tema kandideerimise taga oli kaks motiivi: enda sõnul oli ta ainus reaalse demokraatiakogemusega kandidaat ning peamiselt kandideeris ta Rüütli vastu, kes Taagepera hinnangul pooldas tugevat presidendivõimu ning ei sobinud seetõttu valvama parlamentaarse põhiseaduse järele, millega ta ise täielikult ei nõustunud. Taagepera analüüsi kohaselt oli tema kampaania põhiline tulemus Rüütli populaarsuse mõningane langus, mistõttu Rüütlil jäi absoluutsest enamusest puudu 8 protsendipunkti ja valimine läks edasi teise vooru riigikogus, kus enamus oli Mere pooldajate käes.<ref>[http://www.jstor.org/stable/419848?seq=1#page_scan_tab_contents Taagepera, R. (1993). Running for president of Estonia - a political-scientist in politics. PS-Political Science & Politics, 26 (2), 302−304]</ref>
Algselt oli Meri eelkõige [[Valimisliit Isamaa]] kandidaat, mille 1991. aastal moodustanud [[Eesti Kristlik-Demokraatlik Erakond]], [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (1990)|Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]], [[Eesti Kristlik-Demokraatlik Liit]] ja [[Vabariiklaste Koonderakond]] ühinesid 21. novembril 1992 [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa|Rahvuslikuks Koonderakonnaks Isamaa]]. 1996. aasta Eesti presidendivalimistel kordus Rüütli ja Meri vastasseis, pärast mitmeid hääletusvoore Riigikogus ja valimiskogus valiti presidendiks taas Meri. Rüütel sai presidendiks alles 2001. aastal.
==Viited==
| |||