Redaktsioon: 10. detsember 2018, kell 19:55 redigeeri Pikne (arutelu \| kaastöö) Liidese administraatorid, Administraatorid 48 966 muudatust P Tühistati kasutaja 193.40.216.34 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi 193.40.110.5. Märgis: Tühistamine ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 19. veebruar 2019, kell 19:52 redigeeri eemalda Miacek (arutelu \| kaastöö) 2276 muudatust P →‎Olulisemad sündmused 14.–16. sajandil Uuem muudatus →
47. rida: [[1346]]. aastal ostis Saksa ordu [[Taani]] käest Põhja-Eesti ([[Eestimaa hertsogkond\|Eestimaa hertsogkonna]]) ja andis selle järgmisel aastal Liivimaa ordu valitseda. Tänu sellele muutus ordu [[Vana-Liivimaa]] piiskopkondadest selgelt tugevamaks ja 14.–[[15. sajand]]il püüdis ta korduvalt Liivimaa tugevuselt teist poliitilist jõudu, Riia peapiiskopkonda ordusse [[inkorporeerimine\|inkorporeerida]] ehk sundida Riia toomkapiitlit vastu võtma Saksa Ordu reeglit ning saavutada ka selle, et peapiiskop on Saksa ordu preestervend. Nõnda loodeti peapiiskopkonda enda vaimuliku ja poliitilise kontrolli alla saada. [[1393]]. aastal see õnnestuski ning [[1405]]–[[1417]] oli Riia peapiiskopkond ordu otsese võimu all, kuna peapiiskop [[Johann von Wallenrode]] oli selle ordule pantinud. Kuid [[1386]]. aastal kaotas ordu olulise põhjenduse oma eksistentsiks, kui seni paganlik [[Leedu]] sõlmis [[Poola]]ga [[Krevo unioon]]i ning ~~leedukad~~leedulased ristiti. Poola-Leedu liit pöördus peagi Saksa ordu Preisimaa haru vastu, mida [[1309]]. aastast valitses kõrgmeister, mistõttu hakkas nõrgenema ka selle side Liivimaa orduga, mida Poola ja Leedu otseselt ei ohustanud. Tegeliku sõltumatuse kõrgmeistrist saavutas Liivimaa ordu 15. sajandi keskel, kui pärast [[maiskondade konflikt]]i esitati kõrgmeistrile kinnitamiseks vaid üks kandidaat. Samal ajal püüti Saksa ordult üle võtta ka Eestimaad, mis [[1459]]. aastal ametlikult toimuski. Tegelikult jäi aga kõrgmeistri nimeline võim Eestimaal kehtima kuni [[1525]]. aastani, mil Saksa ordu Preisimaa haru [[sekulariseerimine\|sekulariseeriti]] - Saksa ordu kõrgmeister [[Albrecht von Hohenzollern]] andis 1525. aasta 10. mail andis truudusvande Poola kuningale [[Zygmunt I]]-le ja nimetati tema vasallina esimeseks [[Preisimaa hertsog]]iks ning kujunes [[Preisimaa hertsogiriik]] (1525–1701). Seejärel muutus Liivimaa ordu tegelikult täiesti sõltumatuks. Ametlikult jäi ta siiski Saksa ordu osaks ja allus nimeliselt kuni oma eksistentsi lõpuni Saksa ordu kõrgmeistrikoha administraatorile Saksamaal. [[1420. aastad\|1420. aastatel]] tekkisid Liivimaa ordul uued vastuolud Riia peapiiskoppidega, mis viisid [[1428]]. aastal peapiiskopkonna vabanemise inkorporatsioonist. Uuesti suudeti see ordusse inkorporeerida [[1451]]. aastal ning ametlikult jäi see kord kehtima kuni Vana-Liivimaa lõpuni, tegelikult ei saavutanud ordu aga peapiiskopi üle kontrolli ning vastuolud nende vahel jätkusid ka edaspidi. [[1452]]. aastal lõpetati ka peapiiskopi ja ordu tüli Riia linna üle [[Kirchholmi leping]]uga, millega jagati võim linna üle. Linnale see ei sobinud ning [[1484]]–[[1491]] toimunud kodusõjas püüdis linn orduvõimust vabaneda. Viimaks õnnestus ordul Kirchholmi leping taastada, mis ametlikult kehtis samuti Liivi sõjani, kuigi [[1525]]–[[1547]] oli Riia tegelikult ordu ainuvõimu all.

Liivimaa ordu: erinevus redaktsioonide vahel