Ava peamenüü

Muudatused

resümee puudub
{{toimeta}}
{{kustutada|Originaaluurimus + tähelepanuväärsus?}}
'''Ida-eurooplaste tootmislaevad Shetlandi saarestikus''' olid 1990. aastatel [[Shetlandi saared|Shetlandi saarestikus]] tegutsenud laevadele ehitatud ujuvad kalatööstused.
'''Ida-eurooplaste tootmislaevad Shetlandi saarestikus''' on vaadeldav kampaaniana 1990-datel aastatel kalatööstuse turumajandusele kohandamisel. Selles osales mitme aasta jooksul pidevalt üle 100 kalalaeva üle 10 000 töötajaga, sh [[Eesti Kalatööstus]] ("Ookean"). Tegemist oli küllalt keeruka ja kompleksse arenguga, mis on vaadeldav majanduslikus, tehnilises, sotsiaalses, tööhõivelises, kultuurilises, ökoloogilises ja muudes aspektides.
 
Selles osales mitme aasta jooksul pidevalt üle 100 kalalaeva üle 10 000 töötajaga, sh [[Eesti Kalatööstus]] ("Ookean").{{lisa viide}}
 
Nüüdseks on ''klondyker'''itega seonduvast saanud kodulooline teema. Mahajäänud laevavrakkidest on saanud turismiobjektid. Korraldatakse näitusi, antakse välja raamatuid.<ref>{{Netiviide|Autor=Chris Cope|URL=https://www.shetnews.co.uk/2015/11/19/remembering-the-klondykers/|Pealkiri=Remembering the klondykers|Väljaanne=Shetland News|Aeg=2015|Kasutatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|Autor=Mark Stephen|URL=https://www.bbc.co.uk/programmes/p039bkqb/p039svbj|Pealkiri=Our Story {{!}} The Klondykers|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
 
== Majanduslik põhjus ==
Avatud turumajandusele üleminekul tõusis järsult kütuse hind. Suurte avamere külmutustraaleritega polnud kala püüdmine enam kasumlik, need olid sotsialismiolude madalaid kütusehindu arvestades ehitatud. Peale selle ei suutnud taasiseseisvunud Eesti Vabariigi diplomaatiline tegevus võtta üle piisavalt kiiresti seni NL korraldatud rahvusvahelisi lepinguid. 1992. a. [[Põhja-Atlandi Kalandusorganisatsiooni (NAFO)]] istungil saadi oluliselt halvemad kalapüügikvoodid, kui seni oli olnud. <ref>{{Netiviide|Autor=Raivo Palmaru|URL=https://www.ohtuleht.ee/1935/miljonid-uppusid-ookeani|Pealkiri=Miljonid uppusid Ookeani|Väljaanne=Õhtuleht|Aeg=16.aprill.1997|Kasutatud=}}</ref> Mõne aasta jooksul said siis külmutustraalerid rakendust maailmamerel intensiivse püügi piirkondades ujuvate kalatööstustena, nad võtsid tooraine kohalikelt väikestelt kalapaatidelt. Laevad seisid vaiksema lainega lahtedes või sadamate reidil hulgakaupa ankrus. [[Lerwick]]i, [[Ullapool]]i või mõne muu sadama reidile kogunes nii aegajalt kuni sadakond laeva - terve suur linn-laevastik. Neis töötavate meremeeste arv ületas linnade endi elanikke arvu.{{lisa viide}}
 
=== Seletus laevaperede seisukohalt ===
Laevapered elasid ja töötasid stressirohkes olukorras. Laevaomanikud olid reeglina pankrotieelses seisus, meeskondel palgad madalad ja maksmata, teadmata millal ja kas üldse saab. Side koduga oli kasin. Korra kuus või kuidas millises laevas korraldatud - võimaldati meeskonnalikmetel paadiga mõneks tunniks linna sõita, uudistama arenenud kapitalismis toimiva väikelinna elu. Eelöeldut arvestades oli meestel raha vähe. (Välja-arvatud kõige nutikamad isikud, kes nii keerulises olukorrga olid suutnud kohanda, aga need võtted jäid tegija salduseks).<ref>{{Netiviide|Autor=Ahto Mänd|URL=http://kodu.ut.ee/~aguvis/lerw.htm|Pealkiri=Jõulueelsed ujuvvanglad|Väljaanne=Eesti Ekspress|Aeg=23.dets.1994|Kasutatud=14.02.2019}}</ref>
 
Eesti laevadest võis kogu perioodi jooksul osaleda kümneid. 1994 aasta lõpus töötasid seal baaslaev [[Fryderyk Chopin (laev)|Fryderyk Chopin]], supertraaler [[Eestirand (külmutuslaev)|Eestirand 2]] ja külmutustraaler [[Vagula, keskmine külmutustraaler|Vagula]] (RTMS-4582). Eesti laevaperedes oli täiendavaks pingeks rahvuslik koosseis, üle 80% inimestest olid ilma kodakondsuseta, sellest tulenes täiendav ebakindlus.{{lisa viide}}
 
 
Klaipeda kalalaevadel töötanud kapten Petr Rjabko raamatus "Kapten, kes sündinud õnnesärgis" on käesolevale teemale pühendatud 13. peatükk<ref>{{Netiviide|Autor=Рябко Петр|URL=https://biography.wikireading.ru/292046|Pealkiri=Капитан, родившийся в рубашке|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
Anonüümne kasutaja