Kuues ristisõda: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{Sõjaline konflikt
| konflikt = Kuues ristisõda
| osa = [[Ristisõjad|ristisõdadest]]
| pilt = [[File:Sixième croisade-es.svg|thumb|250px|Kuuenda ristisõja kaart300px]]
| pildiallkiri = Kuuenda ristisõja kaart
| aeg = [[1228]]–[[1229]]
| koht =
| koordinaadid =
| kaart =
| laiuskraad =
| pikkuskraad =
| kaardisuurus =
| kaardiallkiri =
| ala =
| tulemus = Ristisõdijad ja ajiubiidid sõlmisid rahulepingu
| seis =
| osaline1 = [[Rooma katoliku kirik]]
* [[Jeruusalemma kuningriik]]
* [[Saksa-Rooma riik]]
** [[Baieri hertsogkond]]
* [[Saksa ordu]]
| osaline2 = [[Aijubiidide riik]]
| osaline3 =
| väejuht1 = [[Rooma paavst]] [[Honorius III]]<br> [[Rooma paavst]] [[Gregorius IX]]<br>[[Saksa-Rooma keiser]] [[Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich II]]<br> [[Baieri hertsog]] ja [[Pfalzi kuurvürstkond|Pfalzi]] [[pfaltskrahv]] [[Ludwig I (Baieri)|Ludwig I Kelheimlane]]
| väejuht2 = [[Egiptuse sultan]] [[Al-Kamil]] <br>
| väejuht3 =
| jõud1 =
| jõud2 =
| jõud3 =
| kaotused1 =
| kaotused2 =
| kaotused3 =
| märkused =
}}
'''Kuues ristisõda''' on [[ristisõda]], mis toimus aastatel [[1228]]–[[1229]], seitse aastat pärast eelmist ristisõda.
 
[[File:Sixième croisade-es.svg|thumb|250px|Kuuenda ristisõja kaart]]
[[1221]]. aastal said kristlased aga [[Viies ristisõda|Viiendas ristisõjas]] (1217–1221) [[Damietta]] juures [[Egiptus]]es sultan Al-Kamili vägedelt hävitavalt lüüa. Ristisõdijad olid oodanud keisri Friedrich II-e saabuvat väge ning seetõttu lükanud tagasi ka [[Aijubiidide riik|Aijubiidide]] [[sultan]]i Al-Kamili pakkumise, et sõja lõpetamiseks võiks ta Jeruusalemma kristlastele tagasi anda.
Ristisõda juhtis [[Saksa-Rooma keiser]] [[Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich II]], kes oma [[abielu]] kaudu pretendeeris ka [[Jeruusalemma kuningas|Jeruusalemma kuningaks]].
[[Pilt:Al-Kamil Muhammad al-Malik and Frederick II Holy Roman Emperor.jpg|thumb|left|Friedrich II (vasakul) ja Egiptuse sultan Al-Mālik (paremal)]]
[[Saksa-Rooma keiser]] [[Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich II]] oli Saksa kuningaks saamise järel mitmel korral lubanud minna [[ristisõda|ristisõtta]], kuid seda pidevalt edasi lükanud.
[[File:1250 Mediterranean Sea.PNG|thumb|250px|Aijubiidide ja [[Rumi Seldžukkide sultanaat]] 1250. aastal]]
[[1221]]. aastal said kristlased aga [[Viies ristisõda|Viiendas ristisõjas]] [[Damietta]] juures [[Egiptus]]es hävitavalt lüüa. Ristisõdijad olid oodanud keisri saabuvat väge ning seetõttu lükanud tagasi ka [[Aijubiidide riik|Aijubiidide]] [[sultan]]i Al-Kamili pakkumise, et sõja lõpetamiseks võiks ta Jeruusalemma kristlastele tagasi anda.
 
Kuuendat ristisõda juhtis [[Saksa-Rooma keiser]] [[Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich II]], kes oma [[abielu]] kaudu aastal 1225 [[Jeruusalemma kuningate loend|Jeruusalemma kuninga]] tütre [[Isabelle II]]-ga pretendeeris ka [[Jeruusalemma kuningas|Jeruusalemma kuningaks]]. Juba aasta pärast abiellumist suri Isabella pärast sünnitust aga ta jõudis ilmale tuua uue valitseja, [[Konrad IV (Saksa kuningas)|Konrad II]]. Friedrich oli küll murdnud oma lubadust võtta osa viiendast ristisõjast, kuid soovis siiski läbi Konradi Jeruusalemma trooni üle mõjuvõimu saavutada ning alustada uut ristisõda. [[Saksa-Rooma keiser]] [[Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich II]] oli [[Saksa kuningas|Saksa kuningaks]] saamise järel, [[1211]]. aastal mitmel korral lubanud minna [[ristisõda|ristisõtta]], kuid seda pidevalt edasi lükanud.
[[1228]]. aastal pani paavst Friedrich II-e kirikuvande alla. Selleks ajaks oli Friedrich aga abiellunud [[Jeruusalemm]]a [[Jeruusalemma kuningas|kuninganna]] [[Isabella II]]-ga ning kogunud piisavalt suure väesalga, et minna [[Palestiina]]sse. Nõnda asus ta kirikuvande all olles ristiretkele ning pärast läbirääkimisi sultan [[Al-Kamil]]iga saigi ta Jeruusalemma ja selle ümbruse enda kätte.
 
[[Saksa-Rooma keiser]] ja [[Itaalia kuningas]] Friedrich lükkas oma väljasõitu Püha Maa poole edasi ning tema laevade meeskonnad said nakkushaigustest korduvalt kannatada. Paavst [[Gregorius IX]] [[Ekskommunikatsioon|ekskommunikeeris]] Friedrich II-e ja ristisõdijate etteotsa asusid nüüd tema esindajad [[Richard Filangieri]], [[Limburgi hertsogkond|Limburgi hertsog]] [[Henri IV (Limburg)|Henri IV]] ja [[Saksa ordu kõrgmeister]] [[Hermann von Salza (ordumeister)|Hermann von Salza]], kes saabusid Lähis-Itta 1227. aasta lõpus. Keisri vägesid oodates asusid nad Siidoni kaitserajatisi renoveerima, muuhulgas ehitati ka [[Siidoni merekindlus]]. [[Montforti kindlus]]est sai hiljem [[Saksa ordu]] peakorter. Damaskuse moslemite juht al-Muzzaam oli äsja surnud ning nad ei julgenud ilma kindla juhita veel sõtta minna.
[[File:Map Crusader states 1240-eng.png|pisi|[[Ristisõdijate riigid]], 1240]]
Septembris 1228 saabus lõpuks Friedrich, olles kogunud piisavalt suure väesalga, et minna [[Palestiina]]sse. Friedrich asus ka oma poja regendina Jeruusalemma kuningriigi juhiks. Friedrich sattus kohe tülli kohalike aadlikega, kellest osad ei olnud nõus keisrivõimuga nii Küprosel kui ka Jeruusalemmas.
 
Kuna aga Friedrich oli paavsti poolt pandud kirikuvande alla, keeldusid temaga ühinemast [[Malta ordu|Hospitaliitide, Johanniitide ordu]], [[Templiordu]], [[Küprose kuningriik]]. Nõnda asus Friedrich kirikuvande all olles ristiretkele [[Jeruusalemma kuningriik|Jeruusalemma kuningriigi]] tagasivallutamiseks kavandatud väiksema väega. Sultan Al-Kamil oli aga antud ajal võimuvõitluses oma venna Al-Muzzami järglasega. Al-Kamil koos oma venna [[Al-Ashraf Musa (Damaskus)|al-Ashraf Musa]]ga valitsesid Damaskust kui ka Jeruusalemma, kus nad olid troonilt tõuganud al-Muzzaami poja, [[An-Nasir Dawud]]i.
 
Al-Kamil ilmselt ei teadnud Friedrichi vägede vähesusest, mille taga oli tema ekskommunikatsioon ning proovis vältida oma alade kaitsmist veel ühe ristisõja eest. Ristisõdijad said ilma suurema võitluseta Jeruusalemma, Petlemma ja Naatsareti veebruariks 1229.
[[File:1250 Mediterranean Sea.PNG|thumb|250px|left|[[Aijubiidide riik|Aijubiidide]] ja [[Rumi Seldžukkide sultanaat]] 1250. aastal]]
Pärast läbirääkimisi [[Aijubiidid]]e Egiptuse ja [[Damaskus]]e sultani [[Al-Kamil]]iga sai Saksa-Rooma keiser Friedrich vaherahulepingu alusel 10 aastaks [[Jeruusalemm]]a ja selle ümbruse, [[Naatsaret]]i ning [[Petlemm]]a [[Jeruusalemma kuningriik|Jeruusalemma kuningriigi]] valdusse. Jeruusalemma kuningriigi kontrolli alla anti sultani poolt kitsas maariba mre ääres ja lisaks ka linnad [[Sidon]] ja [[Yafo]]. Moslemitele jäi Jreuusalemmas kontroll Kaljutempli ja Al-Aqsa mošee üle, samuti nende omanduses olnud vara ja õigus elada linnas moslemite elukorralduse alusel.
 
Kuues ristisõda kristlastele edukalt, kuid paavsti see ei lepitanud: keiser Friedrich II-e jäi [[kirikuvanne|kirikuvande]] alla. [[1229]]. aastal krooniti Friedrich ka [[Jeruusalemma kuningas|Jeruusalemma kuningaks]], kuid andis peagi tiitli üle oma pojale [[Konrad IV (Saksa kuningas)|Konrad IV]]-le.