Redaktsioon: 18. veebruar 2019, kell 00:41 redigeeri Minnekon (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 10 796 muudatust →‎Eesti ja euroskeptitsism ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 18. veebruar 2019, kell 01:21 redigeeri eemalda Minnekon (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 10 796 muudatust →‎Eesti ja euroskeptitsism Uuem muudatus →
16. rida: Vastuseis Eesti ühinemisele Euroopa Liiduga sai alguse 1994. aastal [[Tuleviku Eesti Erakond\|Tuleviku Eesti Erakonnas]]. 1996. aastal loodi esimene otseselt liitumisvastane organisatsioon – [[Liikumine Ei Euroopa Liidule]] (LEIEL). Sellest kasvas hiljem välja [[Eesti Iseseisvuspartei]].<ref name=Vallaste2014>[[Katri Vallaste]] (2014). [Euroopa Liiduga liitumise vastane liikumine Eestis], [[Riigikogu Toimetised]], 9, lk 123–128</ref> Enne ~~referendumit~~[[2003. aasta Eesti rahvahääletus Euroopa Liitu astumiseks\|ühinemisreferendumit]] toimunud Euroopa Liidu vastane liikumine oli [[Katri Vallaste]] hinnangul üks ulatuslikumaid sotsiaalseid liikumisi Eestis pärast [[Eesti taasiseseisvumine\|iseseisvuse taastamist]]. Kuigi eurovastased kuulusid erinevatesse ideoloogilistesse gruppidesse oli osalejail tugevalt välja arenenud ühtsustunne ja ühendatud jõududega töötati mitte ainult referendumi ei-tulemuse, vaid liikumise ideeline põhiraam oli ka vastuseis sotsiaalsele, poliitilisele ja majanduslikule ebaõiglusele ning tegutsemine demokraatia nimel. Kogu liikumise peamine eesmärk oli muuta levinud arvamust, mida süvendas ja rõhutas jah-kampaania, et Euroopa Liiduga ühinemine on ainus võimalik tee. Selle eesmärki sümboliseerib [[Eesti Kristlik Rahvapartei\|Eesti Kristliku Rahvapartei]] hüüdlause "Iseseisvalt on võimalik".<ref name=Vallaste2014 /> 2003. aasta 14. septembril toimus Eestis rahvahääletus Euroopa Liiduga ühinemise ja Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise kohta. Poolt oli 64 % ja vastu 33 %. Rahvahääletusest võttis osa 64 %.<ref>Vabariigi valimiskomisjon, http://www.vvk.ee/varasemad/?v=rh03</ref> Osavõtjate protsent oli 9 kandidaatriigi seas (Küprosel referendumit ei korraldatud) Malta ja Läti järel suurim, kuid poolthäälte osakaal Malta järel kõige väiksem.<ref name=Vallaste2014 />▼ {\| class="wikitable" 44. rida ⟶ 42. rida: \|} ▲2003. aasta 14. septembril toimus Eestis rahvahääletus Euroopa Liiduga ühinemise ja Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise kohta. Poolt oli 64 % ja vastu 33 %. Rahvahääletusest võttis osa 64 %.<ref>Vabariigi valimiskomisjon, http://www.vvk.ee/varasemad/?v=rh03</ref> Osavõtjate protsent oli 9 kandidaatriigi seas (Küprosel referendumit ei korraldatud) Malta ja Läti järel suurim, kuid poolthäälte osakaal Malta järel kõige väiksem.<ref name=Vallaste2014 /> Oma eesmärkidena sõnastasid Eesti eurovastased soovi kaitsta Eesti iseseisvust, põhiseadust, demokraatiat, rahvust aga ka näiteks vastu seista näiteks kristlikku kultuuriruumi kuulumisele. Püüti rahvale jah-propaganda kõrval selgitada, et ka teisiti on võimalik. Selle heaks näiteks on loosung: "Iseseisvalt on võimalik". Vaatamata üpriski laiaulatuslikule liikumisele ei suudetud siiski ära hoida Eesti astumist Euroopa Liitu ja pärast seda on nende avalikud esinemised ja tegevus jäänud nõrgemaks. Praegustest erakondadest võib kõige euroskeptilisemaks lugeda [[Eesti Iseseisvusparteid]]. Ka [[Rahvaliit]] on osades küsimustes olnud euroskeptililne, näiteks ei pooldatud Eesti astumist eurotsooni.▼ Katri Vallaste arvates ei suutnud liitumisvastane kampaania esitada veenvat alternatiivi. Polnud pakkuda näiteks ühtki Kesk-või Ida-Euroopa riiki, kes iseseisvalt suurepäraselt hakkama saaks, võrdlused Šveitsi ja Norraga ning abstraktsemad stsenaariumid jäid aga rahvale kaugeks. Pärast referendumit liitumisvastaste tegevus nõrges.<ref name=Vallaste2014 /> ▲Praegustest erakondadest võib kõige euroskeptilisemaks lugeda [[Eesti Iseseisvusparteid]]. Ka [[Rahvaliit]] on osades küsimustes olnud euroskeptililne, näiteks ei pooldatud Eesti astumist eurotsooni.{{lisa viide}} ==Vaata ka==

Euroskeptitsism: erinevus redaktsioonide vahel