Eesti rahvarõivad: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Stanglavine (arutelu | kaastöö)
P probable vandalism (m:SWMT)
Märgis: Eemaldamine
26. rida:
''Kihelkonnad: [[Hargla kihelkond|Hargla]], [[Helme kihelkond|Helme]], [[Kambja kihelkond|Kambja]], [[Kanepi kihelkond|Kanepi]], [[Karula kihelkond|Karula]], [[Kodavere kihelkond|Kodavere]], [[Kolga-Jaani kihelkond|Kolga-Jaani]], [[Kursi kihelkond|Kursi]], [[Kõpu kihelkond|Kõpu]], [[Laiuse kihelkond|Laiuse]], [[Maarja-Magdaleena kihelkond|Maarja-Magdaleena]], [[Nõo kihelkond|Nõo]], [[Otepää kihelkond|Otepää]], [[Paistu kihelkond|Paistu]], [[Palamuse kihelkond|Palamuse]], [[Pilistvere kihelkond|Pilistvere]], [[Puhja kihelkond|Puhja]], [[Põltsamaa kihelkond|Põltsamaa]], [[Põlva kihelkond|Põlva]], [[Rannu kihelkond|Rannu]], [[Rõngu kihelkond|Rõngu]], [[Rõuge kihelkond|Rõuge]], [[Räpina kihelkond|Räpina]], [[Sangaste kihelkond|Sangaste]], [[Setumaa]], [[Suure-Jaani kihelkond|Suure-Jaani]], [[Tartu-Maarja kihelkond|Tartu-Maarja]], [[Tarvastu kihelkond|Tarvastu]], [[Torma kihelkond|Torma]], [[Urvaste kihelkond|Urvaste]], [[Vastseliina kihelkond|Vastseliina]], [[Viljandi kihelkond|Viljandi]], [[Võnnu kihelkond|Võnnu]], [[Äksi kihelkond|Äksi]]''<ref>{{Netiviide|Autor=Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit|URL=http://www.rahvaroivad.folkart.ee/rahvaroivad/louna-eesti|Pealkiri=Lõuna-Eesti rahvarõivad|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=25.10.2017}}</ref>
 
Talupojarõivastuses püsisid vanad rõivavormid, kuigi rahvarõivad ise olid ka [[Lõuna-Eesti]] siseselt küllaltki erinevad,<ref name=":1" /> siis 18. sajandil hakkas kohanema kahar seelik, algul ühevärviline, hiljem pikitriibuline, mis sai üldiseks 19. sajandil.<ref name=":0" /> Naised kandsid [[vill|vill<nowiki/>aseid]] või [[Harilik lina|lina<nowiki/>seid]] piklikust kangalaiast õlgkatteid 19. sajandi keskpaigani (või kauemgi), kuigi need olid populaarsed juba [[Muinasaeg|muinasajal]]. Üldiselt kandis Lõuna-Eesti naine pikkade varrukatega, pilu või geomeetrilise tikandiga kaunistatud särki. Abielunaistel kuulus riietuse juurde ka tanu, mis oli tehtud valgest linasest riidest ning mida kaunistasid laubale jääv pits ja siidlindid kuklas. Meestel oli iseloomulik riietus ehkülikond, mis koosnes särgist, pükstest ja lühikesest kuuest. Erinesid ainult [[Mulgi|mulgi mehed]], kes kandsid pikka kuube.<ref name=":1" />
ülikond, mis koosnes särgist, pükstest ja lühikesest kuuest. Erinesid ainult [[Mulgi|mulgi mehed]], kes kandsid pikka kuube.<ref name=":1" />
 
Lõuna-Võrumaa rõivastel oli ühisjooni lätlastega ning Lõuna-Eestis levis venepäraseid jooni (punane puuvillane lõng tikandites ja sissekootud kirjades). <ref name=":0" /> Vene rahvakultuur mõjutas eriti aga [[Kagu-Eesti]] rõivastust, eriti [[Setud|setudes]], kes olid pikka aega muust [[Eesti|Eestist]] poliitiliselt eraldatud.<ref name=":1" /> [[Setud|Setu]] naised kandsid 19. sajandi esimesel poolel kitsaste ja pikkade varrukatega venepäraseid särke. Kui oli pidulik sündmus, siis käis meestel ülikonna juurde ka särgi peal kantav valgest villasest riidest umbkuuetaoline vene naiste [[sarafan|sarafani]] tüüpi kehakate, mida kutsuti rüüks nagu varasemat kuubegi. Rüü oli liigvarrukatega, mis rippusid seljal vöö alla pistetult. [[Setud|Setude]] kuuluvust lõunaeestlaste hulka näitasid nende ehted, peakatted, puusapõlled ja geomeetriline element, mida kandsid teisedki Lõuna-Eesti naised. <ref name=":2">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.tlu.ee/opmat/tp/eesti_rahvakunst/erinevad_paikkonnad.html|Pealkiri=Erinevad paikkonnad|Väljaanne=Tallinna Ülikool|Aeg=|Kasutatud=29.10.2017}}</ref>