Ida-eurooplaste tootmislaevad Shetlandi saarestikus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Talguarbuja (arutelu | kaastöö)
10. rida:
Laevapered elasid ja töötasid stressirohkes olukorras. Laevaomanikud olid reeglina pankrotieelses seisus, meeskondel palgad madalad ja maksmata, teadmata millal ja kas üldse saab. Side koduga oli kasin. Korra kuus või kuidas millises laevas korraldatud - võimaldati meeskonnalikmetel paadiga mõneks tunniks linna sõita, uudistama arenenud kapitalismis toimiva väikelinna elu. Eelöeldut arvestades oli meestel raha vähe. (Välja-arvatud kõige nutikamad isikud, kes nii keerulises olukorrga olid suutnud kohanda, aga need võtted jäid tegija salduseks).<ref>{{Netiviide|Autor=Ahto Mänd|URL=http://kodu.ut.ee/~aguvis/lerw.htm|Pealkiri=Jõulueelsed ujuvvanglad|Väljaanne=Eesti Ekspress|Aeg=23.dets.1994|Kasutatud=14.02.2019}}</ref>
 
Eesti laevadest võis kogu perioodi jooksul osaleda kümneid. 1994 aasta lõpus töötasid seal baaslaev [[Fryderyk Chopin (laev)|Fryderyk Chopin]], supertraaler [[Eestirand (külmutuslaev)|Eestirand 2]] ja keskmine külmutustraaler [[Vagula, keskmine külmutustraaler|Vagula]] (RTMS-4582). Eesti laevaperedes oli täiendavaks pingeks rahvuslik koosseis, üle 80% inimestest olid ilma kodakondsuseta, sellest tulenes täiendav ebakindlus.