Läbirääkimised: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
46. rida:
* Arukas ja püsiv kokkulepe arvestab ühiseid ja “ökoloogilisi” huvisid
Kui läbirääkimised on piiritletud ühise lahenduse otsimisena, siis on seal valitsevaks
== Läbirääkimiste planeerimine ==
86. rida:
Läbirääkimisi pidades on kasulik arvesse võtta<ref name=":3" /><ref name=":1" /><ref>{{Raamatuviide|autor=Unt, I.|pealkiri=Tulemuslikud läbirääkimised|aasta=2005|koht=|kirjastus=Äripäeva Kirjastus|lehekülg=|isbn=9985961838}}</ref>, et
* Mitte teha kohest vastuettepanekut
* Kõik head läbirääkijad kasutavad palju [[Täpsustamine|täpsustavaid küsimusi]]
* Head läbirääkijad annavad [[Mina-sõnum|selgesõnaliselt]] märku oma lisaküsimustest (nt. ''Mul on selle asja kohta veel 2 küsimust. Olete nõus vastama?)''
94. rida:
Kohe läbirääkimiste alguses on oluline saavutada [[Kontaktioskus|kontakt]] ja kooskõla. Selleks kasutada nii verbaalseid kui [[Mittesõnalised suhtlemisvahendid|mitteverbaalseid suhtlemisvahendeid]]. Alguses on ikka sellist tegevust, mida nimetatakse small-talk. [[Eric Berne|Berne]] nimetas neid rituaalideks või ajatäidedeks.
Kogu protsessi vältel on kasulik määratleda läbirääkimist ühise lahenduse otsimisena, sealjuures öelda seda ka välja ''(nt Püüame koos leida lahenduse sellele asjale'').
|