Läbirääkimised: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
46. rida:
* Arukas ja püsiv kokkulepe arvestab ühiseid ja “ökoloogilisi” huvisid
 
Kui läbirääkimised on piiritletud ühise lahenduse otsimisena, siis on seal valitsevaks '''põhimõtteks''' mitte avaldada otsest survet.
 
== Läbirääkimiste planeerimine ==
86. rida:
Läbirääkimisi pidades on kasulik arvesse võtta<ref name=":3" /><ref name=":1" /><ref>{{Raamatuviide|autor=Unt, I.|pealkiri=Tulemuslikud läbirääkimised|aasta=2005|koht=|kirjastus=Äripäeva Kirjastus|lehekülg=|isbn=9985961838}}</ref>, et
 
* Mitte teha kohest vastuettepanekut pealepärast seda, kui teine pool on teinud oma ettepaneku (''Mittenõustumise väljaütlemine võib  partneri muuta kurdiks ka talle soodsate järgmiste ettepanekute suhtes)''
* Kõik head läbirääkijad kasutavad palju [[Täpsustamine|täpsustavaid küsimusi]]
* Head läbirääkijad annavad [[Mina-sõnum|selgesõnaliselt]] märku oma lisaküsimustest (nt. ''Mul on selle asja kohta veel 2 küsimust. Olete nõus vastama?)''
94. rida:
Kohe läbirääkimiste alguses on oluline saavutada [[Kontaktioskus|kontakt]] ja kooskõla. Selleks kasutada nii verbaalseid kui [[Mittesõnalised suhtlemisvahendid|mitteverbaalseid suhtlemisvahendeid]]. Alguses on ikka sellist tegevust, mida nimetatakse small-talk. [[Eric Berne|Berne]] nimetas neid rituaalideks või ajatäidedeks.
 
Hoida meelesTeada ja tedahoida meeles, mis on sinu eesmärk ja tõendid, mis näitavad, et oled selle saavutanud. Samas püüda teada saada teise osapoole eesmärgid ja tõendeid selle saavutamise kohta.
 
Kogu protsessi vältel on kasulik määratleda läbirääkimist  ühise lahenduse otsimisena, sealjuures öelda seda ka välja ''(nt Püüame koos leida lahenduse sellele asjale'').