Tšehhi kuningriik: erinevus redaktsioonide vahel

[[Václav IV]] järel sai Tšehhi kuningaks, Karel I teine poeg kuningas [[Sigismund (Saksa-Rooma keiser)|Zikmund]] ([[1419]]–[[1437]]), kes omandas [[Ungari kuningriik#Sigismundi ajastu|Ungari krooni]] (seal valitses kõrvallliinkõrvalliin) abielludes aastal 1385 valitseva kuninganna [[Mária (Ungari kuninganna)|Máriaga]], Ungari kuninga [[Lajos I]] (1342–1382) ja Poola kuninga (1370–1382) [[Ludwik I]] tütrega. Zikmund (Saksamaal [[Sigismund (Saksa-Rooma keiser)|Sigismund]]) oli viimane [[Luksemburgid|Luksemburgi dünastiast]] pärinev [[Saksa kuningas]] [[1410]]–1437 ja [[Saksa-Rooma keiser]] [[1433]]–1437. Ta oli ka [[Ungari kuningas]] (Zsigmond) [[1387]]–1437, [[Böömi kuningas]] (Zikmund) 1419–1437 (tegelikult [[1419]]–[[1421]] ja [[1436]]–1437), [[Poola]] troonipretendent (Zygmunt Luksemburgsky) [[1382]]–[[1383]] ja [[Brandenburgi markkrahv]] ([[1378]]–[[1397]] ja [[1411]]–[[1415]])

Järgnenud Tšehhia liidendamine [[Habsburgide monarhia]]ga kohaliku [[Protestantism|protestantliku]] aadelkonna vastupanu murdmiseks päädis 1618. aasta [[Teine Praha defenestratsioon|Praha defenestratsiooniga]] ja [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastase sõjaga]]. [[23. mai]] defenestratsioonis heideti aknast [[Protestantism|protestantidest]] Böömi aadlike alla [[katoliku kirik|katoliku]] [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma]] keisri esindajad, kantsleri [[Wilhelm Slavata]] ja keiserliku riigihoidja [[Jaroslav Borsita von Martinic]]i. 1617. aastal olid [[Rooma-Katoliku Kirik]] sulgenud protestatide kirikud Böömimaa [[Broumov]]i ja [[Hrob]]i linnades vaatamata [[Saksa-Rooma keiser|keiser]] (1576–1612) [[Rudolf II]]-e poolt 1609. aastal välja antud usuvabaduse garantiikirjale, mille täitmist pidid jälgima Slavata ja von Martinic.