Redaktsioon: 15. oktoober 2018, kell 12:51 redigeeri Vaher (arutelu \| kaastöö) 5221 muudatust aprioorne teadmine asendatud aposterioorse teadmisega. 1. lause ümbertõstmine aprioorse teadmise alla. Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Viimane redaktsioon: 17. veebruar 2019, kell 11:31 redigeeri eemalda 88.196.65.33 (arutelu) Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus
2. rida: '''Loogiline positivism''' ehk '''uuspositivism''' (neopositivism; ingliskeelses mõistestikus samastatakse loogilise empirismiga) oli [[metafüüsika]] ja [[Spekulatiivne filosoofia\|spekulatiivse filosoofia]] vastane hoiak, milles [[filosoofia]] taheti kujundada loogiliseks [[Teaduskeel\|teaduskeeleks]]. Loogiline positivism kujunes filosoofia suunaks 1920. aastatel, [[Viini ring]]ist ja oli väga mõjukas kuni 1960. aastateni. Viini ringi liikmed [[Moritz Schlick]] (1882–1936) ja [[Rudolf Carnap]] (1891–1970) uskusid, et kõiki teaduslikke lauseid on võimalik korrastada üheks ühtseks süsteemiks – ühtsusteaduseks. Aastal [[1962]] ilmunud [[Thomas Kuhn\|Thomas Kuhni]] raamatust "[[Teadusrevolutsioonide struktuur]]" algas loogilise positivismi kriisi. Loogiline positivism on [[filosoofia]]s [[empirism]]i vorm, mille kohaselt [[teadmine]] on kas [[empiiriline teadmine]] või siis [[aposterioorne teadmine]], kuid viimasel juhul on tegemist sisutühjade teadmistega.

Loogiline positivism: erinevus redaktsioonide vahel