Süüteo aegumine: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Martinvaa (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
 
'''Süüteo aegumine''' on ajaline piirang sellele, kui kaua pärast [[Süütegu|süüteo]] lõpuleviimist võib isikut veel selle eest süüdi mõista ja karistada. Aegunud süüteo eest teo tegijat karistada ei saa.

Aegumise vajalikkust on põhjendatud erinevate arvamustega. On väidetud, et aja möödudes väheneb teo karistusväärsus. Süüdistatava vaatepunktist on aegumine oluline, sest ennast kaitsta kauges minevikus toimunud teo süüdistuse eest on raske. Samuti vabastab aegumine politsei ja kohtud vanade juhtumitega tegelemisest ja võimaldab neil oma aega kasutada värskete kuritegude lahendamiseks.<ref name=":1" />
 
Süüteo aegumise õiguslik toime on see, et kui [[kuritegu]] või [[väärtegu]] aegub, siis menetlus kas ei alga või lõpeb.<ref name=":1">'''Käbi, R. Õigusblogi. Kuriteo aegumine. 2017 - <nowiki>http://kabi.ee/kuriteo-aegumine/(25.09.2018)</nowiki>'''</ref>
10. rida ⟶ 12. rida:
2) teise astme kuritegu on süütegu, mille eest on ette nähtud vangistus kuni 5 aastat või rahaline karistus. Sellise kuriteo aegumisaeg on 5 aastat teo lõpuleviimisest;
 
3) aegumatud on näiteks agressiooni- ja genotsiidikuritegu, inimsusevastaneinimsusvastane kuritegu, sõjakuritegu ja kuritegu, mille eest määratakse eluaegne vangistus;
 
4) väärtegude puhul on aegumisajaks enamasti 2 aastat, välja arvatud juhud, kus seaduses on aegumisajaks määratud 3 aastat;
20. rida ⟶ 22. rida:
Süüteo aegumist on võimalik peatada või katkestada. Kuriteo aegumist on võimalik katkestada järgmiste menetlustoimingutega:
 
1) kohaldada kahtlustatavale või süüdistatavlesüüdistatavale tõkendit või arestida tema või rahapesu objektiks olev vara;
 
2) anda süüdistatav kohtu alla;
30. rida ⟶ 32. rida:
5) määrata kohtulikul arutamisel ekspertiis või täiendavate tõendite kogumine.<ref name=":0" />
 
Kuriteo aegumine algab uuesti pealepärast menetlustoimingu tegemist. Isikut ei tohi mõista kuriteos süüdi ega karistada, kui kuriteo lõpuleviimisest kuni kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud kokku 15 aastat koos katkestustega.
 
Süüteo aegumine peatub järgmistel juhtudel:
47. rida ⟶ 49. rida:
2001. aasta [[Kriminaalkoodeks|kriminaalkoodeksis]] oli kriminaalvastutusele võtmise aegumine sätestatud paragrahvis 53. Aegumistähtajad olid seal samad: esimese astme kuriteo puhul 10 aastat ja teise astme kuriteo puhul 5 aastat. Erinevalt kehtivast karistusseadustikus oli koodeksis ka kolmanda astme kuritegu, mis tähendas kuritegu, mille eest on karistus rahatrahv, teataval ametikohal töötamise või tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmine või arest. Sellise kuriteo astme puhul oli aegumistähtaeg 2 aastat.<ref name=":2" />
 
Süüteo aegumine katkes ainult sellisel juhul, kui isik pani enne aegumist toime uue kuriteo.
 
Aegumine peatus ainult juhul, kui isik ennast uurimise või kohtu eest varjas.
 
SelliseltNii sätestatud aegumis juhteaegumisjuhte ei saanud kohaldada isiku suhtes, kes oli süüdi sõjakuriteos, inimsusevastasesinimsusvastases kuriteos või kuriteos rahu vastu.<ref name=":2">'''Kriminaalkoodeks - RT 1992, 20, 288.'''</ref>
 
== Viited ==