Eesti vabariigi valitsemise ajutine kord: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
9. rida:
Asutava Kogu poolt 4. juunil 1919 a. vastuvõetud
===Eesti vabariigi valitsemise ajutine kord.===
RT 1919, 44, 91.
====I. Üleüldised määrused.====
§ 1. Eesti on iseseisev rippumata demokraatlik vabariik.
31. rida:
:Märkus: Kohalikkudeks vähemus-rahvusteks peetakse sakslasi, venelasi, rootslasi ja lätlasi.
====II. Kodaniku õigustest ja kohustustest.====
§ 4. Kõik Eesti vabariigi kodanikud on seaduse ees ühetaolised. Seisuslisi eesõigusi ja tiitlid Eesti vabariigis ei ole.
43. rida:
§ 8. Eesti kodanikkude vabadusi ja õigusi kitsendada ning iseäralisi kohustusi määrata võib ainult seaduslikus korras väljakuulutatud sõjaseisukorra põhjal ja sellekohaste seaduste piirides.
====III. Võimudest.====
§ 9. Eesti vabariigi kõrgem võim kuulub Eesti vabariigi rahvale. Rahva nimel ja tema valikul teostab kõrgemat võimu Asutav Kogu. Vabariigi seaduslikuks esitajaks on Asutava Kogu esimees; riigiesituse küsimustes on Asutava Kogu esimehel õigus saada vabariigi valitsuselt vastavat informatsioni.
51. rida:
Asutav Kogu, vabariigi valitsus ja riigikohus teostavad nendele antud võimu, alalõpmata hoides ja kaitstes vabariigi välist rippumatust ja puutumatust, rahva õigusi ja head käekäiku, sisemist avalikku korda ja julgeolekut, ning kodanikkude õigusi ning vabadusi.
====IV. Asutav Kogu.====
§ 10. Asutav Kogu seab oma ülesandeks:
88. rida:
Hädaseisukorras võib Asutava Kogu kokku kutsuda vabariigi valitsus.
====V. Vabariigi valitsus.====
§ 15. Eesti vabariigi ülemat korraldavat ja täidesaatvat võimu teostab vabariigi valitsus. Tema valitseb kõigi vabariigi sise- ja välisasjade üle, kokkukõlas seadustega ja määrustega, mis Eestis maksavad, samuti ka juhtnööridega ja ülesannetega, mis Asutava Kogu poolt temale antakse:
116. rida:
:Märkus 2.: Kohalikkude vähemusrahvuste kulturhuvide kaitseks luuakse haridusministeriumi juure kulturosakonnad, kelle juhatajad (rahvussekretärid) vähemusrahvuste organisatsionide ettepanekul vabariigi valitsuse poolt ametisse määratakse. Küsimustes, milles osakondade juhatajad (rahvussekretärid) haridusministri otsusega nõus ei ole, on neil õigus esineda referentidena vabariigi valitsuses.
====VI. Asutava Kogu ja vabariigi valitsuse liikmete õigustest.====
§ 19. Asutava Kogu ja vabariigi valitsuse liikmed vastutavad üleüldisel alusel niihästi harilikkude süütegude eest, mis nende poolt korda saadetud Asutava Kogu ehk valitsuse liikmeks olemise ajal, kui ka süütegude eest, mis nende poolt korda saadetud ametikohuste täitmisel ehk täitmise puhul.
126. rida:
§ 21. Asutava Kogu ja valitsuse liikmed on vabastatud riigikaitse teenistuse kohustest.
====VII. Seaduste ja määruste jõud.====
§ 22. Kõik senised seadused ja seaduslised määrused jäävad maksma, kuni Asutav Kogu, vabariigi valitsus, ehk muud sellekohased seaduslikud võimud neid seaduslises korrras ei kaota, ei muuda, ega täienda, ehk kui see valitsemise ajutine kord neid ei ole juba kaotanud, muutnud ehk täiendanud.
132. rida:
§ 23. Vabariigi seadused omandavad seadusliku jõu nende vastuvõtmisega Asutava Kogu ehk vabariigi seadusandlise asutuse poolt ja hakkavad maksma "Riigi Teatajas" avaldamise ja kohalejõudmise päevast, kui mitte teist tähtaega ja teistsugust avaldamise korda A. K. poolt ei ole ettenähtud.
====VIII. Valitsemise ajutise korra elusseviimine ja muutmine.====
§ 24. Seda valitsemise ajutist korda võib muuta ainult siis, kui vähemalt pool Asutava Kogu liikmete üleüldisest arvust sellega nõus on.
141. rida:
Sekretäär: [[H. Martna]].
==Välislingid==
*[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1919/07/09/3 RT 1919, 44, 91.]]
[[Kategooria:Eesti põhiseadused]]
| |||