Pasta: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
P taigen > tainas
6. rida:
==Koostis==
[[Pilt:Flickr - cyclonebill - Pastadej.jpg|pisi|left]]
Läänepoolkeral valmistatakse kvaliteetset pastat kõvanisu- ehk [[durumjahu]]st. Pastatooteid valmistatakse ka [[harilik nisu|hariliku nisu]], [[tatar|tatra]]-, ja [[riis|riisijahust]]i- ja, harvemharvemini [[mais]]ijahust. Pastatoodetesse lisatakse [[soja]]- ja [[munguba|mungoa]]jahu, [[gluteen]]i, [[vadak]]ut, mune, [[ürt]]e ja maitseaineid. Pastatooteid värvitakse [[spinat]]iga (roheliseks), [[tomat]]iga (punaseks), [[peet|peediga]] (tumepunaseks), [[seepia]] või [[kalmaar]]i tindiga (mustaks).<ref name="RO"/>
 
==Valmistamine==
[[Pilt:Pasta maker 1.jpg|pisi|Kodune pastamasin]]
[[Jahu]], vesi ja teisedmuud koostisained segatakse, sõtkutakse ja rullitakse õhukesteks lehtedeks, mis lõigatakse hiljem ribadeks või vormitakse spetsiaalsete pressidega erineva kujugaerikujulisteks pastatoodeteks.<ref name="mte" /> Terminoloogiliselt eristatakse kahte tüüpi pastasid: ''pasta secca'' (kuivatatud) ja ''pasta fresca'' (värske)<ref>[http://www.hkhk.edu.ee/vanker/vahemeremaad/pasta.html Itaalia toidukultuur]</ref>. Viimase sideaineks on muna ja seetõttu saab seda säilitada ainult paar päeva külmkapis. Poelettidele jõuab pasta tavaliselt kuivatatult.<ref name="mte"/> Kuivatamiseks töödeldakse pastatooteid kuuma niiske õhuvooluga, kuni nende niiskusesisaldus väheneb 12%-ni.<ref name="mte"/>
 
==Toitainete sisaldus==
Pasta sisaldab rikkalikult [[süsivesik]]uid, [[proteiin]]e ja [[Kiudained (toit)|kiudaineid]].
 
==Erinevad pastadPastasorte==
[[Pilt:Pastasorten Garganelli.JPG|pisi|''Garganelli'']]
[[Pilt:Lanterne.jpg|pisi|''Lanterne'']]
22. rida:
[[Pilt:Gemelli 2.jpg|pisi|''Gemelli'']]
[[Pilt:Cellentani.jpg|pisi|''Cellentani'']]
Eri kujuga pastatooted läksid moodi pärast ühendatud Itaalia riigi sündi ([[1870]]) ja koos Vahemere dieedi moodiminekuga. PastatPastasid liigitatakse kuju ja suuruse ning koostisainete järgi. Pastasorte on väga palju, ainuüksi Itaalias loetakse ligi 300 sorti.<ref name="RO" />
 
*''Alfabeto'' – väikesed "tähestikupasta" kujundid suppidele
32. rida:
*''Conchigliette rigati'' – suured ribilised teokarbid
*''Ditali'' – lühikesed torukesed
*''Ditalini'' – Ditali väiksem variant eelmisest
*''Ditalini lisci'' – pehmeDitali variantpehmem eelmisestvariant
*''Elicoidali'' – pikemad torukesed
*''Fagiolini'' – aedoakauna kujulineaedoakaunakujuline pasta
*''[[Farfalle]]'' – liblikakujuline pasta
*''Fusilli'' – spiraalikujuline pasta
43. rida:
*''Gnocchi integrali'' – täisteranisust teokarbid
*''Gnocchetti sardi'' – sardiinia teokarbid
*''Lasagne doppia riccia'' – sakilise servaga lasagneplaatlasanjeplaat
*''Lasagne verdi'' – spinatiga roheliseks värvitud lasagneplaatlasanjeplaat
*''Lingue di passero'' – jämedamad spagettidspagetid
*''Linguine, Bavettine'' – eelmiseLingue peenem variant
*''Lumache rigate grandi'' – suured ribilised teokarbid
*''Macaroni'' – jämedad torukujulised pastad
*''Mafaldine'' – lainelise servaga pastaribad
*''Mezze penne rigate tricolori'' – itaalia lipuvärvideslipu värvides penned
*''Orecchiette'' – kausikujuline pasta
*''Penne lisce'' – viltuse lõikepinnaga torupasta
56. rida:
*''Pennoni rigati'' – suur ribiline viltuse lõikepinnaga torupasta
*''Peperini'' – pastaterad
*''Perciatellini'' – õõnes spagetidõõnesspagetid
*''Pipe rigate'' – ribilised kõrred
*''Puntalette'' – riisiterakujuline pasta
*''Rigatoni'' – jämedad torupasta jupidtorupastajupid
*''Ruote'' – pastarattad
*''Spaghetti integrali'' – täistera spagetidtäisteraspagetid
*''Spaghettini'' – peenikesed spagetid
*''Stelline'' – väikesed tähed
71. rida:
*''Zite'' – pikk õõnes pasta
 
Tänapäeval nimetatakse pastaks nii pastataignastpastatainast valmistatud tooteid kui ka nendest valmistatud roogasidroogi.
 
==Vaata ka==