|
[[Pilt:James Barry 001.jpg|pisi|James Barry "Jupited ja Juno" (''Zeus ja Hera'')]]
[[Pilt:Hera suckling Herakles BM VaseF107.jpg|right|thumb| Hera imetab [[Herakles]]t, vana-kreeka vaas ]]
'''Hera''' ([[vanakreeka keel]]es Ἥρα) olion [[vanakreeka mütoloogia]]s kõrgeim jumalanna, taevakuninganna, [[Kronos]]e ja [[Rhea]] tütar, [[Zeus]]i, [[Demeter]]i, [[Hades]]e, [[Hestia]] ja [[Poseidon]]i õde ning [[Zeus]]i naine.
Tema lapsed olidon [[Ares]], [[Hebe]], [[Hephaistos]] ja [[Eileithyia]]. Mõned müüdid peavad ka [[Typhon]]it tema pojaks, kes sündis Zeusi osaluseta. [[Vanarooma mütoloogia]]s vastab talle [[Juno]].
==Hera müüt==
Hera olevat olnud noor ja kaunis, aga mitte veetlev. Ta oli väga armukade, sest Zeusil oli palju armukesi. Hera kiivus ja raev jälitasid tema võistlejaid. Ta jälitas [[Leto]]t, et see ei saaks sünnitada [[Apollon]]it ja [[Artemis]]t. Tema viha alla langesid [[Io]], [[Semele]], [[Kallisto]] ja [[Alkmene]]. Ta kiusas ka Zeusi armukeste lapsi, näiteks Alkmene poega [[Herakles]]t. Armukadedusest takistas Hera Heraklese sündi ja kiirendas [[Eurystheus]]e sündi. Luhtus Zeusi plaan anda Heraklesele kui esmasündinule õigus saada valitsejaks. Kui Hera üritas Heraklest tappa, saates imikueas poisi juurde kaks madu, kägistas Herakles need surnuks. Herakles lõi surnuks ka oma õpetaja Linose.
Kui troojalane [[Paris]] otsustas [[Eris]]e kuldõuna anda [[Aphrodite]]le, solvus Hera koos [[Athena]]ga. Nad muutusid kõigi troojalaste vihkajateks. [[Ixion]], kes püüdis Herat võrgutada, kinnitati karistuseks igaveseks veereva ratta külge.
==Hera kultus==
Hera olion taevajumalanna, [[abielu]] ja abielunaiste kaitsja. Kultuslikult austati Herat peamiselt [[Argos]]es ning ta oligi arvatavasti algselt argoslaste jumalus. Teda austati ka [[Samos]]el ning sealt pärineb oletatav Hera kuju. Sellel on Cheramyese pühendraidkiri. Herale pühendatud templeist ehk heraionitest asuvad kuulsaimad [[Olümpia]]s ja Samosel.
Hera sümbolid olidon [[granaatõun]] ja [[paabulind]].
| 