Suur Teater: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Minu arvuti kuvab selle artikli pilti ebaharilikus kohas ja osa teksti on peidus.
AK720 (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
28. rida:
|Veel =
}}
'''Suur teater''' (vene keeles ''Большой театр'', rahvusvaheliselt tuntud kui ''Bolshoi'').  Moskvas Teatri väljakul asuv Venemaa juhtivaid ooperi- ja balletiteatreid. Olnud mitu sajandit Moskva teatrielu keskuseks. Teatrile on kahel korral omistatud Lenini orden.
 
Suure teatri ajalugu arvestatakse alates 17./28. märtsist 1776. aastast, kui Moskvas andis esimese kontsertetenduse krahv Pjotr Urussovi eestvedamisel loodud esimene Moskva ülikoolide üliõpilastest loodud regulaarselt tegutsev teatritrupp. Trupp sai keisrinna Jekaterina II-lt kümneks aastaks ainuõigustega esinemisloa. Keisrinna määras ka, et krahv Urussov peab viie aasta jooksul ehitama trupile oma teatrimaja. Seni anti ooperi, balleti ja draamaetendusi krahv Vorontsovi majas. Detsembris 1780 avati uus teatrimaja, mis sai oma asukoha järgi nimeks ''Petrovski teatr.'' 1805 põles see hoone maha. Selle asemel rajati 1808. aastal puidust ''Novõi Arbatski Teatr'', kuid selle põletasid venelased ise 1812. aastal  Napoléoni Moskvale lähenedes maha.
 
Arhiteks Ossip Bové projekti järgi rajati uus teatrimaja, mis avati 6./18. jaanuaril 1825. aastal ja sai nimeks ''Bolšoi Petrovski teatr''. Teatri repertuaaris domineerisid esialgu Mozarti, Rossini, Donizetti, Bellini ja Auberi ooperid. 1842. aastal olid seal ettekandel Mihhail Glinka ooper ''Elu tsaari eest'' (''Žizn za tsarja'')  ja 1845. aastal ooper ''Ruslan ja Ljudmilla.'' Kumbki ooper moskvalastele ei meeldinud ning püsisid repertuaaris vaid mõned etendused. 1853. aastal hävis seegi teatrimaja tulekahjus. Konkurss uue hoone saamiseks võitis Alberto Cavos kes oli ka  Sankt-Peterburi ''Mariinski'' teatrimaja autor. Suursugune teatrihoone valmis 16 kuuga ja avati  20.augustil 1856. Aastal Bellini ooperiga „Puritaanlased”  (''I puritani''). Etendus kuulus samal päeval toimunud tsaar Aleksandr II kroonimispidustuste programmi. See hoone on püsinud tänaseni.
 
Cavos kavandas vaatesaali kuue rõduga ja 2155 istekohaga ning to­hu­tult suure lava, mis võimaldab esitada pom­poosseid, arvuka tegelaskonna ning suure kooriga teo­seid. Orkestriruum mahutas 250 pillimeest. Teatrimaja suurus andis trupile ja teatrihoonele nimeks ''Bolšoi'' (Suur). Esimese 20 tegevusaasta jooksul oli uue teatri repertuaari kesksel kohal itaalia ooper, kuna just sellele teatrile kuulus Itaalia ooperite esitamise monopol Moskvas. Kunstilise taseme ja ühiskondliku positsiooni poolest kultuuri- ja vaimuinimeste silmis ning Venemaa ooperielus tervikuna jäädi aga tugevasti alla Sankt-Peterburgi ''Mariinski'' teatrile. 1870. aastate lõpul hakkasid mängukavas domineerima vene heliloojate teosed. Üksteise järel olid esitamisel Rubinšteini ''Demon'' (1879), Tšaikovski ''Vojevoda'' (1869), ''Jevgeni Onegin'' (1881), ''Mazeppa'' (1884), ''Tšerevitški'' (''Kuldkingakesed'', 1887) ja ''Iolanta'' (1893), Mussorgski ''Boris Godunov'' (1888), Borodini ''Knjaz Igor'' (''Vürst Igor'', 1898), Rimski-Korsakovi ''Snegurotška'' (''Lumivalgeke'', 1893) ning Rahmaninovi ''Aleko'' (1893), ''Skupoi rõtsar'' (''Ihnus rüütel'', 1906) ja ''Francesca da Rimini'' (1906).
 
Tollases solistide trupis olid vaid üksikud väljapaistvad vene lauljad nagu (Jekaterina Semjonova, Pavel Hohlov, Emilia Pavlovskaja ja Aleksandra Aleksandrov-Kotšetova. Domineerisid itaalia lauljad. 1899. aastal asus teatris tööle Fjodor Šaljapin. 1904–1906. aastal töötas peadirigendina Sergei Rahmaninov. 28.02.1917 toimus viimane imperaatorliku ''Bolšoi'' teatri etendus. Pärast veebruaris 1917 toimunud riigipöördelisi sündmusi määrati teatri direktoriks rahvusvahelist karjääri teinud tenor Leonid Sobinov. Kujunes bolševike võimuletuleku järel oluliseks leninlike propagandaürituste ja parteikongresside läbiviimise kohaks. Selle saalis kuulutati 1922. aastal välja Nõukogude Liit.
 
Oli Nõukogude Liidu eksisteerimise ajal kuni 1991. aastani Nõukogude Venemaa ja Nõukogude Liidu esindusteater, kandes nime NSV Liidu Riiklik Akadeemiline Suur Teater (''Gosudarstvennõi akademitšeskii Bolšoi teatr Sojuza SSR'')''.'' 1941-1943. aastal oli Suur Teater suletud ning trupp oli evakueeritud Kuibõševi.
 
Teatri repertuaar ja loominguline koosseis sõltus vahetult kommunistlike valitsejate ideoloogilistest ja subjektiivsetest põhimõtetest. Selle teatri laval esietendus suurem osa nõukogude ooperiliteratuuri paremikust ja propagandaooperitest. Nende hulgas olid Šaporini ''Dekabristõ'' (''Dekabristid''), Prokofjevi ''Voina i mir'' (''Sõda ja rahu''), ''Semjon Kotko'' ja ''Igrok'' (''Mängur''), Aleksandr Holminovi ''Optimistitšeskaja tragedija'' (''Optimistlik tragöödia''), Muradeli ''Oktjabr'' (''Oktoober''), Moltšanovi ''Neizvestnõi soldat'' (''Tundmatu sõdur''), Štšedrini ''Ne tolko ljubov'' (''Mitte ainult armastus'') ja ''Mjortvõje'' ''duši'' (''Surnud hinged''), Šebalini ''Ukroštšenije stroptivoi'' (''Tõrksa taltsutus''), Taktakišvili ''Mtvaris motatseba'' (''Kuud varastamas''), Aleksandr Spendarjani ''Almast'' jt''.''
 
Nõukogude Liidu parimad solistid kuulusid ilmtingimata ''Bolšoi'' teatri koosseisu. Seal on laulnud Nadežda Obuhhova, Ivan Kozlovski, Aleksandr Pirogov, Sergei Lemešev, Maria Maksakova, Maksim Mihhailov, Irina Maslennikova, Georgi Nelepp, Ivan Petrov, Aleksandr Ognivtsev, Irina Arhipova, Galina Višnevskaja, Jelena Obraztsova, Vladimir Atlantov, Jevgeni Nesterenko jt. Suure teatri trupi liikmetest on Stalini preemia saanud üle 60 loomingulise inimese (Jelena Obrastsova, Jevgeni Nesterenko, Irina Arhipova, Maris Liepa, Galina Ulanova, Maija Plissetskaja, Boris Pokrovski, Vladimir Vassiljev jt.). Kaheksale teatri liikmele on antud Sotsialistliku töö kangelase aunimetus (Irina Arhipova, Juri Grigorovitš, Jelena Obrastsova, Ivan Kozlovski, Jevgeni Nesterenko, Maija Plissetskaja, Marina Semjonova ja kahel korral Galina Ulanova).
 
Nõukogude aastatel kuulus palgaliste töötajate hulka ligi 3000 inimest. Nendest ligi 900 olid ooperisolistid, kooriliikmed, balletitantsijad, muusikud, pantomiimigrupi, lastekoori liikmed jt loomingulised töötajad. Üksnes ooperikoori kuulus 200 inimest. Laval võis korraga  olla ka kümmekond hobust nagu näiteks „Boris Godunovi” etendusel. Nõukogude ajal oli ühe hooaja jooksul repertuaaris 25-25 ooperit ja 4-6 balletti. Repertuaar oli väga konservatiivneja vene ning nõukogude loomingu keskne. Hooaeg kestis septembrist juulini ning etendusi anti kõikidel päevadel kuus pluss päevased etendused laupäeviti ja pühapäeviti. Kommunistliku diktatuuri ajal andis teater alates 1961. aastast etendusi ka Kremli kongresside palees (6000 kohta). 1918 asutati teatri juures Konstantin Stanislavski juhtimisel ooperistuudio. Nõukogude ajal esines 1959. Aastal ainsa rahvusvahelise nimega külalissolistina tenor Mario del Monaco Bizet ooperis „Carmen”. 1964. aastal esitas Suures teatris oma programmi „Marlene Expirience” Marlene Dietrich. Publiku suur vaimustus kutsus ta 200 korda eesriide ette kummardama.
 
Suure teatri muusikalisteks juhtideks on 20. sajandil olnud Nikolai Golovanov (1919–28, 1948–53), Václav Suk (1928–32), Ippolit Altani (1932–36), Samuil Samosud (1936–43), Ari Pazovski (1943–48), Aleksandr Melik-Pašajev (1953–62), Gennadi Roždestvenski (1964–70), Juri Simonov (1970–85), Aleksander Lazarev (1987–2001), Aleksandr Vedernikov (2001-2009), Leonid Desjatnikov (2009–2010) ja Vassili Sinaiski (2010–2013).
 
Teatri kunstiline tase oli kuni 1990. aastate alguseni kõrge. Siis tabas kollektiivi nii loominguline kui ka organisatsiooniline kriis ning minetati kiiresti Venemaa juhtteatri positsioon Sankt-Peterburi ''Mariinski'' teatrile.
 
Septembris 2002 valmis pärast ligi 12 aastat kestnud projekteerimis- ja ehitustöid ning korduvaid finantsraskuste ületamisi uus lava, mis avati 29.novembril 2002 Rimski-Korsakovi ooperiga ''Snegurotška'' (''Lumivalgeke''). See teatrisaal (950 kohta) asub ''Bolšoi'' peahoone vahetus läheduses. Selle lava repertuaar moodustub peamiselt Mozarti ajastu ja 20. sajandi ooperitest, on kammerlikum ning täiendab pealava repertuaari. Vanas teatrimajas algasid 2005 suured rekonstrueerimis- ja ümberehitustööd, mis kestsid 2011. aasta oktoobrini.
 
Kaasajal kuulub Suure teatri koosseisu ooperi- ka balletitrupp, orkester ja lavaorkester. Ooperitruppi kuulub 16 sopranit, 10 metsosopranit, 8 tenorit, 7 baritoni ja 9 bassi. Balletitrupi koosseisus on 32 juhtivat solisti ning 21 solisti. Lepinguliselt on kaasatud veel 15 tantsijat. Teatri muusikaline juht ja peadirigent on alates 2014. aastast Tugan Sohhijev. Lisaks temale on teatris alaliselt tööl veel neli dirigenti.
 
{{kaart
| lat=55.760278