Ida-eurooplaste tootmislaevad Shetlandi saarestikus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Talguarbuja (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Talguarbuja (arutelu | kaastöö)
P link Eesti Ekspressile
7. rida:
Laevaperede ja kohalike elanikke positsioonid toimuvas olid erinevad.
 
Laevamehed (-naised) stressirohkes olikorras. Laevaomanikud reeglina pankrotieelses seisus, meeskondel palgad madalad ja maksmata, teadmata millal ja kas üldse saab. Side koduga oli kasin. Korra kuus või kuidas millises laevas korraldatud - võimaldati meeskonnalikmetel paadiga mõneks tunniks linna sõita, uudistama arenenud kapitalismis toimiva väikelinna elu. Eelöeldut arvestades oli meestel raha vähe. (Välja-arvatud kõige nutikamad pead, kes nii keerulises olukorrga olid suutnud kohanda, aga need võtted jäid tegija salduseks).<ref>{{Netiviide|Autor=Ahto Mänd|URL=http://kodu.ut.ee/~aguvis/lerw.htm|Pealkiri=Jõulueelsed ujuvvanglad|Väljaanne=Eesti Ekspress|Aeg=|Kasutatud=14.02.2019}}</ref>
 
Linnarahvas kutsus neid laevu ''klonykers'', selline nimi oli pärit ligi sajand varem toimunud heeringapüüdjate tulvaga seonduvalt, kuhu omakorda tulnud Ameerika kullaotsijatelt Klondike jõe äärest. Idaeurooplaste arvukas laevastik elavdas kohalikku majandust. Laevamehi lasti maale harva, seega tänavatel nendest tulva polnud. Ida-eurooplaste välimus ja olek äratas muidugi võõrastust ja kui selline grupp tönaval vastu tuli, oli targem minna teisele poole teed. Probleemiks olid sagedased laevameestega seotud õnnetused, mis arstide ja politsei ning muude ametimeeste reageerimist nõudsid. Kõige suuremaks probleemiks olid küllalt sagedased tõsised laevaõnnetused, mida nii suure laevade tiheduse tõttu aeg-ajalt juhtus. Iga uppunud suur laev tähendas tõsist mõju keskkonnale.
15. rida:
 
https://www.shetnews.co.uk/2015/11/19/remembering-the-klondykers/
 
https://www.independent.co.uk/news/uk/the-klondykers-are-coming-the-gold-rush-is-on-again-as-east-european-factory-ships-arrive-in-lerwick-1507229.html