Läbirääkimised: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
1. rida:
'''Läbirääkimistega''' (''ingl negotiating, bargaining, lad negotiatio = äri, pr bargaignier = laenama'') on tegemist juhul, kui on olemas kaks või enam osapoolt, kelle huvid on osaliselt vastuolus või vastandlikud, kuid nad arvavad, et on võimalik leida kokkulepe ning on seetõttu valmis millestki loobuma, et midagi saavutada (''nt üks soovib kallilt müüa, teine odavalt osta, kuid mõlemad on ostmisest-müügist huvitatud''). Osapooltel on tavaliselt nii materiaalne kui psühholoogiline motivatsioon ja nad soovivad lahendust leida läbirääkimiste kaudu.<ref>{{Raamatuviide|autor=Lewicki R.J. ,Saunders, M.D. ja Minton, J.W.|pealkiri=Läbirääkimiste põhitõed|aasta=1999|koht=Tartu|kirjastus=Fontes|lehekülg=|isbn=9985919467}}</ref>
Läbirääkimised peavad vastama järgmistele tunnustele <ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Rubin, J.Z., Brown, B.R.|pealkiri=The Social Psychology of Bargaining and Negotiation|aasta=1975|koht=NY|kirjastus=Academic Press|lehekülg=|isbn=0126012504}}</ref> :
73. rida:
=== Hind ===
Hinna all mõeldakse läbirääkimistel tunnuseid, millega kirjeldatakse teatud tasandi väärtusi. ''Nt lepingu kehtivuse hinnaks võib olla nii 3 kuud kui 5 aastat, töötasu puhul tunnihinnaks nii 3 kui 300 €. Hind igal tasandil määratakse vahemikena. Ta peab olema arukas, lähtuma turuhinnast ja mh ostja maksuvõimest.''
Maksimumhinna all mõeldakse iseendale kõige kasulikumat arukat hinda, miinimumhind on enda jaoks kahjulik, kuid veel võimalik hind. Seega on enda ja vastaspoole miinimum- ja maksimumhinnad erinevad. Seda kirjeldab järgnev joonis.
143. rida:
* Tähistab käitumist (ütleb, mida kavatseb teha)
* Kontrollib [[Ümbersõnastamine|ümbersõnastuste]] abil oma arusaamist teise pooleseisukohtadest, teeb kokkuvõtteid
* Esitab [[Täpsustamine|küsimusi]] (2 korda rohkem [[Metamudel|küsimusi]] kui tavaliselt) ja [[Ümbersõnastamine|sõnastab ümber]]
*[[Tunnete teadvustamine|Kommenteerib tundeid]] (ütleb, mida tunneb ja kogeb ja mida arvab teist poolt tundvat ja kogevat)
* Teeb toimunud läbirääkimistest omapoolse kokkuvõtte (millega võib rahule jääda, mis läks halvasti ja miks, mis sellest järeldub).
| |||