Scoutspataljon: erinevus redaktsioonide vahel

27. märtsil 1934. aastal asutasid Tallinnas Kaitseliidu Tallinna Maleva majas Kaarli tänav 10 Scoutsrügemendi ridades Vabadussõjas võidelnud 27 ohvitseri asutajaliikmete kolonel Friedrich-Karl Pinka, kolonelleitnant Herbert Voldemar Freibergi (alates 1936 Raidna), kapten Hans Ingermanni (alates 1935 Hirvelaan) ja Johannes Animägi eestvedamisel seltsi "Scouts Rügement", mille eesmärgiks oli põhikirja järgi "koondada Scouts Rügemendis teeninud kodanikke, jäädvustada väärikalt rügemendi tegevust, koguda ja avaldada dokumente ja mälestusi rügemendi sõjaaegsest tegevusest". 1936. aastal andiski selts "Scouts Rügement" välja raamatuajalooraamatu "Scouts Rügement Vabadussõjas", mille ametlikuks koostajaks määratioli seltsi poolt määratud leitnant Aarne Võting, kuid mille valmimisele aitasid jõudumööda kaasa paljud ise Vabadussõjas osalenud ja Scoutsrügemendis teeninud ohvitserid ja sõdurid. Seltsi tegevliikmeteks võisid olla "kõik Scouts Rügemendis ja ta järglases Scouts Üksikus pataljonis teeninud ja teenivad ohvitserid, arstid, kaitseväe ametnikud, üleajateenijad ja sõdurid". Seltsi algatusel avati jaanuaris 1935 Viljandis rügemendi esimestele Vabadussõtta suundunud scoutidele mälestustahvel, avamistseremooniale oli kutsutud ka vägede ülemjuhataja Laidoner. Selts "Scouts Rügement" tähistas Scoutsrügemendi sünniaastapäevana 21. detsembrit, korraldas ekskursioone rügemendi vanadesse lahingupaikadesse ja hoidis tihedat sidet Scouts Üksiku Jalaväepataljoniga, keda pidas Scoutsrügemendi järglaseks. Seltsil oli oma pitsat ja rinnamärk. 1935. aastal oli seltsi nimekirjas 93 liiget, seltsi lõpupäevadel oli liikmemaksu maksjaid üle 150. Selts "Scouts Rügement" likvideeriti 1940 ja selle dokumendid anti üle Riigiarhiivile (seltsi põhikiri, ERA.796.1.1; protokolliraamat ERA.796.1.2; kirjavahetus ERA.796.1.9).