Balkani poolsaar: erinevus redaktsioonide vahel

Põhja pool on ta umbes 1300 km laiune ning ulatub Sava ja Doonau jõest umbes 1030 km (teise arvestuse järgi 950 km) lõuna poole oma lõunatipu [[Tainaroni neem]]eni [[Kreeka]]s [[Peloponnesos]]e poolsaarel. Balkani poolsaare pindala on 629 000 ruutkilomeetrit ning ta jaguneb mitme riigi vahel. Need on [[Albaania]], [[Bosnia ja Hertsegoviina]], [[Bulgaaria]], [[Horvaatia]], [[KosovoKreeka]], [[MakedooniaMontenegro]], [[MontenegroPõhja-Makedoonia]], [[KreekaRumeenia]], [[RumeeniaSerbia]], [[SerbiaSloveenia]],[[Kosovo tunnustamine|osaliselt tunnustatud]] [[SloveeniaKosovo]] ning [[Ida-Traakia]] ([[Türgi]] territoorium Euroopas). See jaotus tuleneb sellest, et Balkani poolsaare piiri on püütud samastada riigipiiriga, sealhulgas [[1991]]. aasta eelse [[Jugoslaavia]] piiriga. Füüsilises geograafias loetakse poolsaare põhjapiiriks tavaliselt [[Doonau]] ja [[Sava]] jõge ning [[Julia Alpid|Julia Alpe]] (või mööda joont [[Rijeka]]–[[Ljubljana]]). Sel juhul jääb Balkani poolsaarelt välja Sloveenia, põhiosa Rumeeniast, väike osa Serbiast ([[Vojvodina]]) ja Horvaatia põhjaosa. Ala kogupindala on sel juhul 550 000 ruutkilomeetrit, millel elab 53 miljonit inimest. Maa on üldiselt mägine ja mitte eriti viljakas ning inimesed elavad paljudel juhtudel omavahel peaaegu isoleeritud kogukondadena. Poolsaare ajalugu on olnud rahutu, sõdade-, sissetungide- ja verivaenuderohke.

Nimi ''Balkan'' tuleneb [[türgi keel|türgi]] sõnast, mis tähendab 'metsaga kaetud mäge'. Poolsaar on saanud nime Balkani mägede ehk [[Stara planina]] (erinevalt teistest maadest kasutatakse [[Bulgaaria]]s ainult viimast nime) järgi. Need mäed ulatuvad [[Kesk-Bulgaaria]]st [[Serbia]]ni. Varem olid Balkani mäed tuntud nime ''[[Haemus Mons]]'' all. See nimi arvatakse tulenevat [[traakia keel|traakiakeelsest]] sõnast ''saimon'' 'ahel'. Suurem osa piirkonnast koosneb loode-kagusuunalistest mäeahelikest. Peaahelikud on [[Dinaari mäed]] (Dinaari Alpid) [[Horvaatia]]s ja [[Bosnia]]s, mis jätkuvad [[Šar]]-[[Píndos]]e massiivina, mis ulatub [[Albaania]]st [[Põhja-Makedoonia]] kaudu [[Kreeka]]sse. Bulgaarias on Balkani mäed ehk [[Stara Planina]] ja [[Rodope mäed]] Kreeka piiri ääres ida-läänesuunalised. [[Rumeenia]]s on [[Karpaadid|Karpaatide]] suur kaar osa teisest mäestikust, kuid on lõuna poolt seotud [[Stara Planina]]ga. Kuigi paljud neist ahelikest on sakilised, ulatuvad vähesed mäetipud kõrgemale 2900 meetrist. Kõrgeim tipp on [[Mussala]] Rila-Rhodopes (2925 m).