Erinevus lehekülje "Balkani riigid" redaktsioonide vahel

Need on [[Albaania]], [[Bosnia ja Hertsegoviina]], [[Bulgaaria]], [[Horvaatia]], [[MakedooniaKreeka]], [[Montenegro]], [[KreekaPõhja-Makedoonia]], [[Rumeenia]], [[Serbia]], [[Sloveenia]] ja [[Kosovo tunnustamine|osaliselt tunnustatud]], [[SloveeniaKosovo]]. jaPoolsaarel asub samuti [[Türgi|Türgile]] kuuluv [[Ida-Traakia]] (Türgi territoorium Euroopas).

Et slaavlased rändasid [[6. sajand]]il pKr piirkonda rohkearvuliselt sisse, mõjutas nende kultuur kohalikke mitteslaavi rahvaid, kelle keeltes on rohkesti slaavi [[laen]]e. Teised mõjud on kaldunud tekitama piirkonnas kultuurilisi erinevusi. Enamik serblasi, bulgaarlasi, rumeenlasi ja makedoonlasi on [[õigeusk|õigeusulised]], kuna aga horvaadid on põhiliselt [[katoliiklus|katoliiklased]]. Osa alade sajanditepikkune okupatsioon türklaste poolt tõi kaasa paljude slaavlaste ja teiste pöördumise [[islam]]iusku. [[Moslem]]eid on eriti palju Serbias (Kosovos; [[albaanlased]]), Bosnias ja Hertsegoviinas, ([[bosnialased]]), Albaanias, Põhja-Makedoonias ([[albaanlased]]) ja Bulgaarias ([[türklased]]). Lõuna-Albaanias (kreeklaste jaoks Põhja-[[Epeiros]]es) on valdavalt õigeusulisi [[Albaania kreeklased|Albaania kreeklasi]].

Albaanias on levinud islam, õigeusklik kristlus ja katoliiklus. Kuigi Albaaniat nimetatakse valdavalt islamiriigiks, tähistavad inimesed nii kristlikke kui ka islami usupühasid. Kuigi enamik albaanlasi peab end moslemiteks, ei peeta islamist rangelt kinni. Bosnias ja Hertsegoviinas on levinud nii islam, õigeusk kui ka katoliiklus. Põhja-Makedoonias on makedoonlased valdavalt õigeusulised, albaanlased valdavalt moslemid. Kosovos, mis nimeliselt on Serbia osa, on enamuses valdavalt moslemitest albaanlased. Ka Makedoonias elab palju albaanlasi. Põhja-Kreeka provintsis [[Makedoonia (Kreeka)|Makedoonia]]s ja Edela-Bulgaarias elab [[makedoonlased|makedoonlasi]]. Ida-Kreekas [[Traakia]] piirkonnas elab islami vähemus. Kreekas on ka albaania vähemus [[Epeiros]]es ja hiljutisi albaania sisserändajaid. Keskajal Kreekasse rännanud albaanlased [[arvaniidid]] on õigeusulised kristlased, kes kõnelevad [[albaania keel]]e lõunamurret, mille nimi on [[Arvanitika]].

[[1990. aastad|1990. aastatel]] mõjutas Balkani piirkonda tugevalt sõjaline konflikt endise Jugoslaavia territooriumil, millesse Bosnias ja Hertsegoviinas, Kosovos (mille kaitseks pommitati Serbiat) ja Makedoonias sekkusid ka [[NATO]] relvajõud. Aastaks 2004 teevad kõik Balkani riigid koostööd Euroopa Liidu ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidega]]. Kosovo staatus on tänaseni lahendamata.

[[Euroopa Liit]] kasutab seda geopoliitilist väljendit nende Balkani riikide tähistamiseks, mis ei ole liiduga ühinenud, kuid omavad kandidaadistaatust (harvemini ka 2013. aastal liitunud [[Horvaatia]] kohta).