Väljapressimine: erinevus redaktsioonide vahel

== Väljapressimisjuhtumite kajastamine ajakirjanduses ==
Väljapressimist kasutatakse ka ajakirjanduses tihti ära. Nimelt pannakse artiklitele suurelt pealkiri „Väljapressimine“, et lugejaid köita ning kutsuda neid lugema. Alati ei pruugi artikli sisu olla juriidilises mõttes väljapressimine, vaid seda sõna kasutatakse lihtsalt tähelepanu võitmiseks ning n-ö klikkide saamiseks.<ref>VÄLJAPRESSIMINE: Võru linnavalitsus nõuab kaitseväelt planeeringu eest 900 000 eurot. – Lõunaeestlane 2018. <nowiki>https://lounaeestlane.ee/valjapressimine-voru-linnavalitsus-nouab-kaitsevaelt-planeeringu-eest-900-000-eurot/</nowiki></ref>
 
 
Ajakirjanduses on tähelepanu pööratud ka Tallinna Sadama juhtumile. Nimelt, ettevõtja Sergei Hadž saatis Juhan Partsile ja [[Tallinna Sadam|Tallinna Sadama]] juhatusele kirja, kus nõuab 130 000 euro maksmist. Põhjenduseks tõi ettevõtja asjaolu, et ettevõttega sõlmitud lepingud ei vasta seaduses sätestatud tingimustele. Asjaoludest ilmneb, et tegu võib olla väljapressimisega. Olukord leidis aset 2008. aastal, kus Sergei Hadži ettevõte AS Semiramis sõlmis ostu-müügilepingu AS-iga Tallinna Sadam. Lepingu sisuks oli naftaterminali AS-i Scantransi aktsiad. Varem oli AS-i Semiramis ja OÜ Fox Trade vahel nõustamisteenuste leping. Nõustamisteenuste lepinguga olid seotud Nikolai Stelmach ja Liina Tamm ning seetõttu leiab Hadži, et lepingute sõlmimise ja täitmisel leidub õigusvastaseid probleeme. Seetõttu palub ta Tallinna Sadamal tagastada juba ülekantud 130 379,76 eurot. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium leiab, et Tallinna Sadama kohustus on aru saada, kas praegusel juhul on tegu väljapressimisega.<ref>J. Pikalev. Väljapressimine?. – Äripäev 2011. - <nowiki>http://www.logistikauudised.ee/uudised/2011/12/09/mkm-sadama-volanoudest-tegemist-voib-olla-valjapressimisega</nowiki></ref>