Väljapressimine: erinevus redaktsioonide vahel

 
Eestis on ka mitu [[Kaasus|kaasust]] väljapressimise kohta, mis ilmestavad kõige paremini väljapressimise olemust.
== Väljapressimine füüsilises ruumis ==
== Kaasused väljapressimise kohta ==
2014. aastal võtsid neli noormeest seadusliku aluseta liikumisvabaduse isikult, et teada saada, kuhu on peidetud ühe asjaosalise toast kadunud raha summas umbes 40 000 eurot. Süüdistatavad tungisid kannatanu elukohta ning peksid teda rusikate, jalgade ja terava esemega. Peksmise eesmärk oli saada informatsiooni raha asukoha kohta. Peksmise lõpetamiseks lubas kannatanu süüdistatavatele selle informatsiooni anda. Teel raha asukohta jätkati kannatanu peksmist. Sealt leiti ka osa rahast. Kannatanu kaotas teadvuse. Tänu juhuslikule pealtnägijale, kes märkas, et teadvuseta isikut veetakse majja, kutsuti kiirabi ja politsei ning süüdistatavad võeti kinni.<ref>RKKKo 3-1-1-54-16</ref>
 
Väljapressimist ei ole alati nii lihtne tuvastada. Näiteks tekkis [[Riigikohus|Riigikohtu]] lahendis numbriga 3-1-1-65-06 vaidlus, kas süüdistatavat saab süüdistada väljapressimises. Nimelt süüdistati teda selles, et lubas kahele isikule saada teavet autode kohta, mis oli nendelt varastatud. Süüdistatav nõudis nendelt selle teabe hankimiseks vajamineva rahasumma, ning kui isikud ei nõustunud seda tegema, ähvardas süüdistatav auto hävitamisega.<ref>RKKKo 3-1-1-65-06</ref>
 
Väljapressimise kaasuseid leiab ka varasemast ajast. Nimelt leidis 1995. aastal aset juhtum, kus süüdistatavat süüdistati raha väljapressimises. Kannatanuid ähvardati surmaga, kui nad pöörduvad politsei poole. Kannatanuid peksti ning ähvardati taas tapmisega. Selles kaasuses on kohus öelnud, et „väljapressimine on lõpule viidud nõudmise esitamisega, millega kaasneb ähvardus“. Samuti leidis kohus, et „kuigi väljapressimine on lõpule viidud nõudmisähvardusega, sõltumata sellest, et kas võõras vara, varaline õigus või muu varaline kasu üle anti, võib kuritegelik rünne aga faktiliselt jätkuda ka pärast väljapressimise juriidilist lõppemist tegevuse näol, mille tagajärjel võõras vara tegelikult üle antakse“.<ref>RKKKo III-1/1-79/95</ref>
 
==Väljapressimine internetis==