154
muudatust
Erinevus lehekülje "Põhja-Makedoonia" redaktsioonide vahel
P
Põhja-Makedoonia
(→Nimi: Kaasajastamine, lisainfo) |
P (Põhja-Makedoonia) |
||
|
'''Põhja-Makedoonia Vabariik''' ([[makedoonia keel]]es ''Република Северна Македонија, Republika Severna Makedonija''),<ref>{{Netiviide|Autor=H KAΘHMEPINH|URL=http://www.ekathimerini.com/229563/gallery/ekathimerini/in-images/northern-light-fyrom-makes-name-change-deal-with-greece|Pealkiri=Northern light: FYROM makes name change deal with Greece|Väljaanne=International New York Times - Kathimerini English Edition|Aeg=12. juuni 2018|Kasutatud=}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.theguardian.com/world/2018/jun/13/macedonia-rejects-treaty-greece-name-row-zoran-zaev |title=Macedonia and Greece fail to resolve bitter naming dispute |trans-title= |date=13. juuni 2018 |accessdate=14. juunil 2018 |publisher=[[theguardian.com]] |language=en}}</ref>, on [[merepiirita riik]] [[Kagu-Euroopa]]s [[Balkani poolsaar]]e lõunaosas.
[[Lääne-Balkani riik]]ide hulka arvatud suuresti mägine Põhja-Makedoonia piirneb [[Serbia]], [[Bulgaaria]], [[Kreeka]], [[Albaania]] ja [[Kosovo]]ga. Riik moodustab põhjapoolse osa ajaloolisest Makedoonia piirkonnast.
Põhja-Makedoonia on parlamentaarne vabariik; ÜRO, Euroopa nõukogu liige. Alates 2005. aastast on riik olnud üks Euroopa Liidu, hiljem ka NATO liitumiskandidaate, ent neid protsesse on raskendanud nimetüli Kreekaga. 6. veebruaril 2019 sõlmiti Põhja-Makedoonia ja NATO vahel liitumisprotokoll.
2019. aasta veebruarist on riigi ametlik nimi '''Põhja-Makedoonia Vabariik''', osana kokkuleppest Kreeka ja Põhja-Makedoonia vahel.
Enne 2019. aastat kuulus Põhja-Makedoonia rahvusvahelistesse organisatsioonidesse nimega "endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik" (makedoonia keeles ''Πоранешна Југословенска Република Македонија - ΠJРМ, Poranešna Jugoslovenska Republika Makedonija - PJRM'', [[inglise keel]]es ''Former Yugoslav Republic of Macedonia'', lühend ''FYROM''). Põhjuseks oli Kreeka soov, et tänapäevast riiki selgelt eristataks [[Makedoonia (Kreeka geograafiline piirkond)|Kreeka Makedooniast]]. Kreeka kartis, et kui
==Loodus==
Põhja-Makedoonia on valdavalt mägine maa, kõrgeimaks tipuks on läänepiiril asuv [[Korab|Golem Korab]] (2764 m). Tähelepanuväärne ja tuntud on ka [[Šar planina|Šari mägede]] kõrgeim tipp [[Titov Vrv]] (2748 m). Idapiiril Bulgaariaga on kõrgeimaks mäeks Rujen/Ruen (2252 m).
==Demograafia==
===Etnilised grupid===
Põhja-Makedoonia suurimad etnilised grupid olid 2002. aasta rahvaloenduse järgi [[makedoonlased]] (64,2%), [[makedooniaalbaanlased|albaanlased]] (25,2%), [[türklased]] (3,9%), [[mustlased]] (2,7%) ja [[serblased]] (1,8%). Teisi rahvusi oli 2,2%.
Seoses [[Kosovo sõda|Kosovo sõjaga]] (1998–1999) põgenes
===Rahvatervis ja tervishoid===
===Linnad===
[[Pilt:MacedoniaSquareSkopje edit.jpg|pisi|Skopje]]
Põhja-Makedoonia pealinn on [[Skopje]].
{| class=wikitable
|+ Makedoonia suuremad linnad (2002)
== Ajalugu ==
{{vaata|Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik}}, ''[[Makedoonia Sotsialistlik Vabariik]]''
Põhja-Makedoonia tähistab oma iseseisvuspäeva [[8. september|8. septembril]]. Sel päeval [[1991]]. aastal toimus [[Makedoonia iseseisvusreferendum]], kus osales Makedoonia elanikest 75,8%, kellest 95,5% pooldas Makedoonia iseseisvumist. Juba sama päeva õhtul kuulutas Makedoonia tollane president [[Kiro Gligorov]] riigi iseseisvaks. Erinevalt teistest riikidest, mis [[Jugoslaavia]] lagunemise käigus tekkinud olid, iseseisvus Makedoonia vägivallatult.
Makedoonias oli rahulik kogu [[Jugoslaavia kodusõda|Jugoslaavia kodusõja]] jooksul. Jugoslaaviaga sõlmiti [[piirileping]], millega kaasnesid väga väikesed muudatused riigipiiris.
==Majandus==
Põhja-Makedoonias on käibel [[Makedoonia denaar]].
Töötuse määr oli riigis 2010. aastal 33,1% ja alla [[vaesuspiir]]i elas 2008. aastal 28,7% rahvastikust.<ref name="cia"/>
!Sektor !! SKP !! Tööjõud
|-
| bgcolor="#
| 12,1% || 18,6%
|-
| bgcolor="#
| 29,6% || 29,5%
|-
| bgcolor="#
| 58,3% || 51,9%
|}
===Väliskaubandus===
Põhja-Makedoonia suurimad ekspordiartiklid on toiduained, joogid, [[tubakas]], tekstiil, tööstuskaubad ning [[raud]] ja [[teras]].
Põhja-Makedoonia suurimad impordiartiklid on masinad ja seadmed, [[auto]]d, [[kemikaal]]id, [[kütus]]ed ja toidukaubad.
==Vaata ka==
| |||