Erinevus lehekülje "Euroopa rändekriis" redaktsioonide vahel

P
===Schengeni viisaruum ja Dublini määrus===
[[File:Map of the Schengen Area.svg|upright=1.1364|thumb|{{legend|#003399|[[Schengeni viisaruum]]}}{{legend|#ffa500|Tulevikus Schengeni alaga ühinevad ELi liikmesriigid}}{{legend|#27a4bb|Avatud piiridega riigid}}]]
14. juunil 1985. aastal allkirjastasid 26 Euroopa riiki (22 ELi liikmesriiki 28st ning neli riiki [[Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon|Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioonist]]) [[Schengeni viisaruum|Schengeni lepingu]], millega kaotati piirikontroll määratletud Schengeni ala riikide vahel, kusjuures ala välispiiriga riigid kohustuvad tagama piirikontrolli. Alas sees paiknevad riigid võivad piirikontrollid taastada ajutiselt kuni kaheks kuuks "avaliku poliitika põhjustel või riikliku julgeoleku tagamiseks".<ref>[https://www.bbc.com/news/world-europe-13194723 "Schengen: Controversial EU free movement deal explained"] ''BBC News'', 14.09.2015</ref>
 
[[Dublini määrus|Dublini määrusega]] kehtestati Euroopa Liidu liikmesriikide kohustus menetleda rahvusvahelise kaitse taotlusi, et takistada nn "asüüliostlemist", misjuhul esitab isik rahvusvahelise kaitse taotluse korraga mitmele liikmesriigile, et vastu võtta parim pakkumine, ja "asüüliringlust", misjuhul ei võta kaitse taotleja eest vastutust ükski liikmesriik.<ref>[https://www.foxnews.com/world/eu-floats-new-asylum-system-seeks-to-stop-asylum-shopping "EU floats new asylum system, seeks to stop 'asylum shopping'"] ''Fox News'', 13.07.2016</ref> Kui asjaolud ei määra teisiti (näiteks perekonna taasühinemise puhul), vastutab varjupaigataotleja eest liikmesriik, kuhu isik esimesena sisenes ning kus talt võeti sõrmejäljed. Kui varjupaigataotleja liigub seejärel edasi teise liikmesriiki, võib ta tagasi saata riiki, millesse ta esimesena sisenes. See on Dublini määruse suhtes põhjustanud palju kriitikat alusel, et liiga suur osa vastutusest varjupaigataotlejate eest on Euroopa Liidu välispiiridel paiknevatel riikidel nagu Itaalia, Kreeka või Ungari.<ref>[http://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/BRIE/2015/551333/EPRS_BRI%282015%29551333_EN.pdf "EU legal framework on asylum and irregular immigration 'on arrival'"] Euroopa Parlamendi uuringuteenistus</ref><ref>[http://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/BRIE/2015/551332/EPRS_BRI%282015%29551332_EN.pdf "Asylum in the EU: Facts and Figures"] Euroopa Parlamendi uuringuteenistus</ref>
Aastal 2016 algatastegi [[Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Komisjon]] Dublini määruse reformimisemuudatusettepaneku.<ref>[https://ec.europa.eu/home-affairs/sites/homeaffairs/files/what-we-do/policies/european-agenda-migration/proposal-implementation-package/docs/20160406/towards_a_reform_of_the_common_european_asylum_system_and_enhancing_legal_avenues_to_europe_-_20160406_en.pdf "Communication from the Commission to the European Parliament and the Council"] 04.06.2016</ref> Dublini määruse algse teksti kohaselt pidid vastutuse võtma piiririigid, kuhu saabus suurel hulgal põgenikke. Euroopa Parlamendi seisukoht oli, et Dublini määrus ei ole efektiivne vastutuse ja kohustuste jaotamisel liikmesriikide vahel.<ref>[http://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/BRIE/2016/586639/EPRS_BRI(2016)586639_EN.pdf "EU Legislation in Process: Reform of the Dublin System"]</ref> Reformi eesmärk oli luua süsteem vastutuskoorma jagamiseks. Muudatusettepanek nägi ette "automatiseeritud keskse süsteemi", mis peaks arvet ELi liikmesriikidele esitatud varjupaigataotluste üle.<ref>[http://www.statewatch.org/news/2017/feb/eprs-mgration-compendium.pdf "Addressing Migration in the European Union: Selected publications by the European Parliamentary Research Service"]</ref> Lisaks pidi see see liikmesriikide SKP alusel tegema kindlaks varjupaigataotlejate arvu, mille riik oleks võimeline vastu võtma. Kui liikmesriigile esitatud taotluste arv ületab 150% selle vastuvõtuvõime määrast, jagataks ülejäänud varjupaigataotlejad liikmesriikide vahel, kus taotlusi on vähem. Kui liikmesriik keeldub varjupaigataotlejaid vastu võtmast, kohustub ta selle asemel panustama 250 000 € solidaarsusfondi.<ref>[http://www.statewatch.org/news/2017/feb/eprs-mgration-compendium.pdf "Addressing Migration in the European Union: Selected publications by the European Parliamentary Research Service"]</ref> Reformi on Euroopa Parlamendis arutatud alates muudatusettepaneku tegemisest 2016. aastal.
 
===Vedaja vastutus===
 
===Globaalne rändekriis===
UNHCRi andmetel ulatus põgenike arv maailmas 2014. aasta lõpus 59,5 miljonini, saavutades kõrgeima taseme pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]].<ref>[https://www.nytimes.com/interactive/2015/06/09/world/migrants-global-refugee-crisis-mediterranean-ukraine-syria-rohingya-malaysia-iraq.html "The Global Refugee Crisis, Region by Region"], ''The New York Times'', 26.08.2015</ref> Nendest 19,5 miljonit olid pagulasstaatuse saanud isikud (14,4 miljonit UNHCRi mandaadiga, lisaks 5,1 miljonit [[Palestiina]] põgenikku [[UNRWA]] mandaadiga) ja 1,8 miljonit olid varjupaigataotlejad. Ülejäänud inimesed olid riigisiseselt ümberasustatud isikud (isikud, kes on põgenenud aktiivse sõjategevuse piirkonnast, ent kes on jäänud oma koduriigi piiresse). Rahvuselt oli põgenike hulgas kõige rohkem süürlasi (3,9 miljonit), seljatades afgaanid (2,6 miljonit), kes olid olnud oma osakaalult põgenike hulgas esikohal viimased 30 aastat. Kuus kümnest põgenike päritoluriikidest olid Aafrika riigid: [[Somaalia]], [[Sudaan]], [[Lõuna-Sudaan]], Kongo Demokraatlik Vabariik, [[Kesk-Aafrika Vabariik]] ja [[Eritrea]].<ref name="GT"/>
 
Kõige enam põgenikke võtsid vastu [[Arengumaa|arengumaad]] (2014. aasta lõpuks 86% kõigist põgenikest); mõned maailma vähim arenenud riigid pakkusid varjupaika neljandikule kõigist põgenikest üle maailma.<ref name="GT" /> Kuigi valdava enamuse Süüria põgenikest võtsid vastu naaberriigid nagu Türgi, Liibanon ja Jordaania, kasvas aastatel 2011-2015 Süüria päritolu varjupaigataotlejate arv ka Euroopas. 2015. aasta novembri seisuga elas Euroopa riikides (nii ELi liikmesriikides kui ka liitu mitte kuuluvates riikides) kokku 813 599 Süüria pagulast. 57% neist taotlesid kaitset Saksamaalt või [[Serbia|Serbialt]].<ref>[https://data2.unhcr.org/en/situations/syria "Syria Regional Refugee Response"] UNHCR</ref> Arvuliselt sai 2014. aastal kõige enam varjupaigataotlusi Vene Föderatsioon (274 700).<ref name="GT" />
 
==Põhjused==
===Relvastatud konfliktid ja sõjategevus===
[[Pilt:Syrian rebels with M79 Osa in Damascus.png|pisi|Süüria mässulised pealinnas Damaskuses peale pommitamist, 2017]]
Suurem osa Euroopasse saabuvatest pagulastest on Süüria päritolu. Nende sundränne on tingitud [[Süüria kodusõda|kodusõjast Süürias]], kus president Bashas[[Bashshār al-AssadiAsad|Bashar al-Asadi]] sotsiaalpoliitiliselt rõhuv režiim viis valitsusvägede ja valitsusvastaste relvastatud kokkupõrgeteni. Valitsusvastaseid asusid toetama ka välisriikide valitsused (sh [[Ameerika Ühendriigid|USA]] ja Suurbritannia), eesmärgiga kukutada Süüria valitsus.<ref>[https://www.nytimes.com/2016/06/27/world/middleeast/cia-arms-for-syrian-rebels-supplied-black-market-officials-say.html "C.I.A. Arms for Syrian Rebels Supplied Black Market, Officials Say"] ''The New York Times'', 26.06.2016</ref> 2011. aastal avaldasid süürlased [[Dar‘ā|Daraa]] linnas meelt demokraatlike muudatuste toetuseks. President Assad vastas sellele jõuga, mis põhjustas veel Assadi režiimi vastaseidvastased meeleavaldusimeeleavaldused kogu riigis. Ülestõusu püüti maha suruda, ent vastumeetmed põhjustasid veel enam rahutusi. 2011. aasta maikuuks olid tuhanded süürlased kodumaalt põgenenud ning Türgis avati esimesed põgenikelaagrid. 2012. märtsis otsustas UNHCR ametisse nimetada regionaalkoordinaatori Süüria pagulaste abistamiseks, tunnustades ametlikult üha süvenevat kriisi. 2017. aasta detsembriks oli Euroopa Liidu riikidele esitatud kokku miljon varjupaigataotlust, kus taotlejaks oli Süüria päritolu põgenik. 2018. aasta märtsi seisuga oli UNHCRi andmetel maailmas kokku ligikaudu 5,6 miljonit Süüria pagulast.<ref>[https://data2.unhcr.org/en/situations/syria "Situation Syria Regional Refugee Response"] UNHCR, vaadatud 12.02.2019</ref>
{{Vaata|Süüria kodusõda}}
 
Maailmas suuruselt teise suurima pagulasrühma moodustavad Afganistani päritolu põgenikud.<ref>[https://www.unhcr.org/en-us/afghanistan.html "Afghanistan"]UNHCR koduleht, vaadatud 12.02.2019</ref> Enamik neist pagulastest on piirkonnast põgenenud [[Afganistani sõda (2001–)|sõja]] ning tagakiusamise tõttu. Afganistanis on relvastatud konfliktid kestnud peaaegu 40 aastat, alates [[Nõukogude-Afganistani sõda|Nõukogude vägede sissetungist 1979. aastal]]. Sellest ajast peale on riigis olnud vahelduvad sõjalised konfliktid. Pagulaste arvu tõusu peamiseks põhjuseks peetakse [[Ţālebān|Talibani]] tegevust Afganistanis. Nende tagasi tõmbumise järel 2001. aastal naasid peaaegu 6 miljonit afgaani pagulast oma kodumaale. Talibani tegevuse taashoogustumise järel 2006. aastal on Afganistanist põgenenud peaaegu 2,5 miljonit inimest. Suurem osa pagulasi asub ümber asunud Pakistani ja Iraani, kuid üha rohkem afgaane taotlevad varjupaika ka Euroopa Liidu maades.<ref>[https://www.rescue.org/article/afghanistan-what-you-need-know-about-one-worlds-longest-refugee-crises "Afghanistan: What you need to know about one of the world's longest refugee crises"] ''Rescue.org'', 08.09.2016</ref>
 
===Majanduspagulus===
Majanduspagulus on olnud pikka aega globaalne probleem. Majanduspagulane on inimene, kes lahkub oma päritoluriigist paremate elamis- ja töötingimuste otsingul. [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] määratluse järgi nimetatakse selliseid isikuid võõrtööjõuks. [[Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon|OECD]] andmetel on viimase kümne aasta jooksul 70% Euroopa tööjõu arvu kasvust olnud tänu võõrtöölistele. OECD hinnangul on võõrtööjõud kasvava tööturu jaoks ülimalt vajalik, täites 15% uutest töökohtadest kõige kiiremini arenevates sektorites, ning leidnud, et migrantidel pole olnud ühegi riigi [[Sisemajanduse kogutoodang|SKTle]] negatiivset mõju.<ref>[http://www.oecd.org/migration/migration-policy-debates.htm "Migration Policy Debates"] ''Migration'', OECD 2014. Vaadatud 12.02.2019</ref>
 
==Ränne==
378

muudatust