Erinevus lehekülje "Euroopa rändekriis" redaktsioonide vahel

resümee puudub
P
==Põhjused==
===Relvastatud konfliktid ja sõjategevus===
[[Pilt:Syrian rebels with M79 Osa in Damascus.png|pisi|Süüria mässulised pealinnas Damaskuses peale pommitamist, 2017]]
Suurem osa Euroopasse saabuvatest pagulastest on Süüria päritolu. Nende sundränne on tingitud kodusõjast Süürias, kus president Bashas al-Assadi sotsiaalpoliitiliselt rõhuv režiim viis valitsusvägede ja valitsusvastaste relvastatud kokkupõrgeteni. Valitsusvastaseid asusid toetama ka välisriikide valitsused (sh USA ja Suurbritannia), eesmärgiga kukutada Süüria valitsus.<ref>[https://www.nytimes.com/2016/06/27/world/middleeast/cia-arms-for-syrian-rebels-supplied-black-market-officials-say.html "C.I.A. Arms for Syrian Rebels Supplied Black Market, Officials Say"] ''The New York Times'', 26.06.2016</ref> 2011. aastal avaldasid süürlased Daraa linnas meelt demokraatlike muudatuste toetuseks. President Assad vastas sellele jõuga, mis põhjustas veel Assadi režiimi vastaseid meeleavaldusi kogu riigis. Ülestõusu püüti maha suruda, ent vastumeetmed põhjustasid veel enam rahutusi. 2011. aasta maikuuks olid tuhanded süürlased kodumaalt põgenenud ning Türgis avati esimesed põgenikelaagrid. 2012. märtsis otsustas UNHCR ametisse nimetada regionaalkoordinaatori Süüria pagulaste abistamiseks, tunnustades ametlikult üha süvenevat kriisi. 2017. aasta detsembriks oli Euroopa Liidu riikidele esitatud kokku miljon varjupaigataotlust, kus taotlejaks oli Süüria päritolu põgenik. 2018. aasta märtsi seisuga oli UNHCRi andmetel maailmas kokku ligikaudu 5,6 miljonit Süüria pagulast.<ref>[https://data2.unhcr.org/en/situations/syria "Situation Syria Regional Refugee Response"] UNHCR, vaadatud 12.02.2019</ref>
{{Vaata|Süüria kodusõda}}
 
Maailmas suuruselt teise suurima pagulasrühma moodustavad Afganistani päritolu põgenikud.<ref>[https://www.unhcr.org/en-us/afghanistan.html "Afghanistan"]UNHCR koduleht, vaadatud 12.02.2019</ref> Enamik neist pagulastest on piirkonnast põgenenud sõja ning tagakiusamise tõttu. Afganistanis on relvastatud konfliktid kestnud peaaegu 40 aastat, alates Nõukogude vägede sissetungist 1979. aastal. Sellest ajast peale on riigis olnud vahelduvad sõjalised konfliktid. Pagulaste arvu tõusu peamiseks põhjuseks peetakse Talibani tegevust Afganistanis. Nende tagasi tõmbumise järel 2001. aastal naasid peaaegu 6 miljonit afgaani pagulast oma kodumaale. Talibani tegevuse taashoogustumise järel 2006. aastal on Afganistanist põgenenud peaaegu 2,5 miljonit inimest. Suurem osa pagulasi asub ümber asunud Pakistani ja Iraani, kuid üha rohkem afgaane taotlevad varjupaika ka Euroopa Liidu maades.<ref>[https://www.rescue.org/article/afghanistan-what-you-need-know-about-one-worlds-longest-refugee-crises "Afghanistan: What you need to know about one of the world's longest refugee crises"] ''Rescue.org'', 08.09.2016</ref>
 
===Majanduspagulus===
Majanduspagulus on olnud pikka aega globaalne probleem. Majanduspagulane on inimene, kes lahkub oma päritoluriigist paremate elamis- ja töötingimuste otsingul. ÜRO määratluse järgi nimetatakse selliseid isikuid võõrtööjõuks. OECD andmetel on viimase kümne aasta jooksul 70% Euroopa tööjõu arvu kasvust olnud tänu võõrtöölistele. OECD hinnangul on võõrtööjõud kasvava tööturu jaoks ülimalt vajalik, täites 15% uutest töökohtadest kõige kiiremini arenevates sektorites, ning leidnud, et migrantidel pole olnud ühegi riigi SKTle negatiivset mõju.<ref>[http://www.oecd.org/migration/migration-policy-debates.htm "Migration Policy Debates"] ''Migration'', OECD 2014. Vaadatud 12.02.2019</ref>
 
==Ränne==
==Vaata ka==
378

muudatust