Erinevus lehekülje "Euroopa rändekriis" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
P
 
==Taust==
Aastatel 2010-2013 saabus Euroopa Liitu igal aastal ligikaudu 1,4 miljonit inimest, kusjuures sisserändajate arv oli languses. 2014. aastal hakkas Itaaliasse üle Vahemere saabuma arvukalt immigrante [[Liibüa|Liibüast]], kuid mitmete Euroopa Liidu riikide valitsused keeldusid rahastamast Itaalia merepäästeprogrammi [[Operation Mare Nostrum]], mis asendati 2014. novembris [[Frontex]]<nowiki/>i [[Operation Triton|Operation Tritoniga]]. 2015. aasta esimestel kuudel edestas Kreeka saabuvate migrantide arvult Itaaliat ning sama aasta jooksul sai Kreekast põhiline maabumispunkt pagulastele, kes liikusid sealt läbi [[Balkani riigid|Balkani riikide]] edasi mujale Euroopasse, peamiselt [[Saksamaa|Saksamaale]] ja [[Rootsi]].
 
Euroopa Liit on rändekriisi püüdnud lahendada, suurendades Vahemere piirivalveoperatsioonide rahastust, luues tegevuskavu inimeste smugeldamisega võitlemiseks läbi selliste programmide nagu sõjaväeline operatsioon Sophia ja pakkudes välja uue kvoodisüsteemi pagulaste ümberasustamiseks erinevatesse Euroopa riikidesse, et vähendada survet piiririikidele ja migrantide peamistele sihtriikidele. Mõned liikmesriigid on taastanud piirikontrolli ka [[Schengeni viisaruum|Schengeni alas]] ning rändekriis on põhjustanud palju pingeid riikide vahel, kes on valmis põgenikke vastu võtma ning riikide vahel, kes on sellele vastu.
{{Euroopa rändekriis:Vahemere ränne}}
2015. aastal saabus üle [[Vahemeri|Vahemere]] Euroopasse üle miljoni pagulase ning migrandi. Neist 848 000 tuli [[Kreeka]] kaudu ning 153 000 maabusid [[Itaalia]]s. <ref name="oz_03012016">[http://t.ostsee-zeitung.de/Nachrichten/Politik/Mehr-als-eine-Million-Fluechtlinge-uebers-Mittelmeer-gekommen ''Mehr als eine Million Flüchtlinge übers Mittelmeer gekommen.''] In: ''[[Ostsee-Zeitung]].'' 3. jaanuar 2016</ref> Mere ületamisel hukkus umbes 3735 inimest.<ref>[[Westdeutsche Allgemeine Zeitung]] online, [http://www.derwesten.de/politik/1-1-millionen-fluechtlinge-kamen-2015-nach-deutschland-id11418755.html ''1,1 Millionen Flüchtlinge kamen 2015 nach Deutschland.''] 30. detsember 2015.</ref><ref>unhcr.org 30. detsember 2015: [http://www.unhcr.org/5683d0b56.html Over one million sea arrivals reach Europe in 2015]</ref> Eurostati andmetel esitati Euroopa Liidu liikmesriikidele aastal 2015. kokku 1,2 miljonit esmakordset varjupaigataotlust. Suurim hulk asüülitaotlusi võrreldes riigi elanike arvugaarvu kohta esitati 2015. aastal [[Ungari]]s, [[Rootsi]]s ja [[Austria]]s. Absoluutarvult esitati enim asüülitaotlusi [[Saksamaa]]l. 2015. aastal taotlesid Euroopas asüüli 1 294 000 pagulast ning migranti, neist 476 000 Saksamaal.<ref>BBC, [http://www.bbc.com/news/world-europe-34131911 Migrant crisis: Migration to Europe explained in seven charts], 18. veebruar 2016</ref> 2016. aasta esimese 20 päevaga maabus Kreekas 35 455 pagulast ning migranti. Ning mere ületusel hukkus 94 inimest.<ref>[http://m.heute.de/ZDF/zdfportal/xml/object/41932312 ''Schutz der europäischen Außengrenzen. Athen: „Sollen wir Menschen ertrinken lassen?“''] [http://www.heute.de/ Offizielle Homepage der ''heute''-Nachrichten], vaadatud 23. jaanuar 2016.</ref> 2016. aastal langes põgenike arv 1,2 miljonilt 364 000-le.<ref>[https://www.aljazeera.com/news/2017/01/number-refugees-reaching-europe-plunged-2016-170106132732972.html "Number of refugees reaching Europe plunged in 2016"] ''Al Jazeera'', 06.01.2017</ref> Langus jätkus ka 2017. aastal.<ref>[https://www.reuters.com/article/us-europe-migrants-un/half-as-many-migrants-landed-in-europe-in-2017-as-2016-iom-idUSKBN1EU1KP "Half as many migrants landed in Europe in 2017 as 2016: IOM"] ''Reuters'', 05.01.2018</ref>
 
==Ajalugu==
 
==Põhjused==
===Relvastatud konfliktid ja sõjategevus===
Suurem osa Euroopasse saabuvatest pagulastest on Süüria päritolu. Nende sundränne on tingitud kodusõjast Süürias, kus president Bashas al-Assadi sotsiaalpoliitiliselt rõhuv režiim viis valitsusvägede ja valitsusvastaste relvastatud kokkupõrgeteni. Valitsusvastaseid asusid toetama ka välisriikide valitsused (sh USA ja Suurbritannia), eesmärgiga kukutada Süüria valitsus.<ref>[https://www.nytimes.com/2016/06/27/world/middleeast/cia-arms-for-syrian-rebels-supplied-black-market-officials-say.html "C.I.A. Arms for Syrian Rebels Supplied Black Market, Officials Say"] ''The New York Times'', 26.06.2016</ref> 2011. aastal avaldasid süürlased Daraa linnas meelt demokraatlike muudatuste toetuseks. President Assad vastas sellele jõuga, mis põhjustas veel Assadi režiimi vastaseid meeleavaldusi kogu riigis. Ülestõusu püüti maha suruda, ent vastumeetmed põhjustasid veel enam rahutusi. 2011. aasta maikuuks olid tuhanded süürlased kodumaalt põgenenud ning Türgis avati esimesed põgenikelaagrid. 2012. märtsis otsustas UNHCR ametisse nimetada regionaalkoordinaatori Süüria pagulaste abistamiseks, tunnustades ametlikult üha süvenevat kriisi. 2017. aasta detsembriks oli Euroopa Liidu riikidele esitatud kokku miljon varjupaigataotlust, kus taotlejaks oli Süüria päritolu põgenik. 2018. aasta märtsi seisuga oli UNHCRi andmetel maailmas kokku ligikaudu 5,6 miljonit Süüria pagulast.<ref>[https://data2.unhcr.org/en/situations/syria "Situation Syria Regional Refugee Response"] UNHCR, vaadatud 12.02.2019</ref>
 
Maailmas suuruselt teise suurima pagulasrühma moodustavad Afganistani päritolu põgenikud.<ref>[https://www.unhcr.org/en-us/afghanistan.html "Afghanistan"]UNHCR koduleht, vaadatud 12.02.2019</ref> Enamik neist pagulastest on piirkonnast põgenenud sõja ning tagakiusamise tõttu. Afganistanis on relvastatud konfliktid kestnud peaaegu 40 aastat, alates Nõukogude vägede sissetungist 1979. aastal. Sellest ajast peale on riigis olnud vahelduvad sõjalised konfliktid. Pagulaste arvu tõusu peamiseks põhjuseks peetakse Talibani tegevust Afganistanis. Nende tagasi tõmbumise järel 2001. aastal naasid peaaegu 6 miljonit afgaani pagulast oma kodumaale. Talibani tegevuse taashoogustumise järel 2006. aastal on Afganistanist põgenenud peaaegu 2,5 miljonit inimest. Suurem osa pagulasi asub ümber asunud Pakistani ja Iraani, kuid üha rohkem afgaane taotlevad varjupaika ka Euroopa Liidu maades.<ref>[https://www.rescue.org/article/afghanistan-what-you-need-know-about-one-worlds-longest-refugee-crises "Afghanistan: What you need to know about one of the world's longest refugee crises"] ''Rescue.org'', 08.09.2016</ref>
 
===Majanduspagulus===
==Ränne==
==Vaata ka==
378

muudatust