Erinevus lehekülje "Aleksandr Litvinenko" redaktsioonide vahel

P
Üksnes keeleparandused. Panin mõne koma, muutsin paaris lauses sõnade järjekorda ja nime kirjapilti.
P (ohvitserid)
P (Üksnes keeleparandused. Panin mõne koma, muutsin paaris lauses sõnade järjekorda ja nime kirjapilti.)
 
[[London]]is kirjutas ta kaks raamatut, milles süüdistas Venemaa julgeolekuteenistusi muu hulgas [[Elumajade plahvatused 1999|1999. aastal toimunud elumajaplahvatuste]] korraldamises. Neis plahvatustes hukkus umbes 300 inimest. Plahvatuste korraldamise eesmärk olevat olnud aidata võimule [[Vladimir Putin]]. FSB süüdistas plahvatuste korraldamises [[tšetšeenid|tšetšeeni]] terroriste ja ühtlasi sai FSB ettekäände [[Teine Tšetšeenia sõda|Teise Tšetšeenia sõja]] alustamiseks. Putini tõusu võimule nimetas Litvinenko FSB korraldatud [[riigipööre|riigipöördeks]]. FSB tegutsemisviisi põhielemendiks nimetas ta rahva hirmutamist.<ref name="KMK?" />
 
Litvinenko suri radioaktiivse [[poloonium]]i mürgituse tagajärjel. Haiglasse sattus ta [[1. november|1. novembril]] pärast seda, kui oli samal päeval kohtunud kahe endise KGB agendi, [[Dmitri Kovtun]]i ja [[Andrei Lugovoi]]ga. Litvinenko organismis oli polooniumi surmavast annusest 10 korda rohkem. "''[[The Times|The Timesi]]i''" andmetel maksab inimese tapmiseks vajalik polooniumikogus 10 miljonit [[USA dollar]]it.<ref name="KMK?" />
 
Enne oma surma süüdistas Litvinenko Vladimir Putinit [[Anna Politkovskaja]] mõrva sanktsioneerimises ja väitis, et [[Irina Hakamada]] hoiatas Politkovskajat ohu eest<ref name="vijYH" />.
 
Surivoodil süüdistas Litvinenko Venemaa valitsusringkondi ka enese tapmise tellimises. Tema viimased sõnad olid: "Tõprad said mu kätte. Aga mitte kõiki ei õnnestu neil kätte saada." Need sõnad ütles ta enne teadvuse kaotamist oma sõbrale [[filmirežissöör]]ile [[Andrei Nekrassov]]ile.<ref name="KMK?" />
 
Briti prokurörid on Litvinenko mõrvas kahtlustatavaks kuulutanud Andrei Lugovoi, kelle väljaandmise palve Venemaale [[2007]]. aasta kevadel jahendas Suurbritannia ja Venemaa suhteid. Venemaa võimude sõnul ei luba [[Venemaa põhiseadus]] Venemaa kodanike väljaandmistkodanikke välisriikidele välja anda. Pärast Moskva keeldumist saatis London maalt välja 4neli [[diplomaat]]i, süüdistades neid [[spionaaž]]is. Vastukäiguna saatis ka Moskva Venemaalt välja 4neli Suurbritannia diplomaati.<ref name="KMK?" />
 
EndineSuurbritanniasse põgenenud endine KGB ohvitser ja samuti Suurbritanniasse põgenenud [[Oleg Gordijevski]] kommenteeris Litvinenko surma nii: "Ta võitles Venemaa kurjade jõudude vastu, KGB vastu, võimude vastu, mis tallavad jalge alla Venemaa demokraatia ja liberaalsed vabadused. Temast sai nende Venemaa jõudude kättemaksu ja pahatahtlikkuse ohver."<ref name="KMK?" />
 
2007. aasta sügisel valiti Andrei Lugovoi [[Vladimir Žirinovski]] juhitava [[Venemaa Liberaaldemokraatlik Partei|Venemaa Liberaaldemokraatliku Partei]] nimekirjas 3. numbrina Venemaa [[Riigiduuma]]sse.<ref name="KMK?" />
Andrei Nekrassov tegi Litvinenkost [[film]]i "Minu sõber Saša. Ühe mõrva lugu". Eestis linastus see film 2007. aasta juulis [[Pärnu]]s toimunud filmifestivalil, mille peakülaliseks Nekrassov oli.<ref name="X6qYn" />
 
21. jaanuaril 2016 jõudis Londoni kohtu uurimine järeldusele, et on võimalik, et Litvinenko mõrvamisele andis nõusoleku president Putin, nende omavahelise vastuseisu ("antagonism") tõttu.<ref name="MQTui" /><ref name="qq86e" />
 
==Teosed==
* Aleksandr Litvinenko, Juri Felštinski (2007). ''"FSB laseb Venemaa õhku''". Tallinn. [http://tallinn.ester.ee/record=b2319491~S1*est ISBN 9789949431236]
 
== Vaata ka ==
1086

muudatust