Erinevus lehekülje "Euroopa rändekriis" redaktsioonide vahel

resümee puudub
 
===Kolmandatest riikidest pärit elanikud Euroopa Liidus enne 2015. aaastat===
[[File:Immigration in the EU.png|upright=1.364|thumbnail|left|Kolmandate riikide kodanike sisseränne (roheline),<ref>[https://ec.europa.eu/home-affairs/sites/homeaffairs/files/e-library/docs/infographics/immigration/migration-in-eu-infographic_en.pdf name="Immigration in the EU"], Euroopa Komisjon</ref> ,rahvusvahelise kaitse taotlejad (oranž)<ref>[http://appsso.eurostat.ec.europa.eu/nui/show.do "Asylum and first time asylum applicants by citizenship, age and sex Annual aggregated data (rounded)"], EUROSTAT</ref><ref>[https://frontex.europa.eu/assets/Publications/Risk_Analysis/Annual_Risk_Analysis_2015.pdf "Annual Risk Analysis 2015"], Frontex</ref> Euroopa Liidus, 2010–2014]]
Aastal 2014 elas Euroopa Liidu riikides ligikaudu 33 miljonit väljaspool ELi sündinud inimest, kes moodustasid kokku 7% liiduala rahvastikust. Aastatel 2010-2013 sisenes liidumaadesse ligikaudu 1,4 immigranti aastas (varjupaigataotlejaid ja pagulasi arvestamata), kusjuures sisenejate arv oli languses.<ref>[http://www.un.org/en/development/desa/population/migration/data/index.shtml name="ImmigrationTrends in theInternational EUMigrant Stock: The 2013 Revision"], ÜRO raport</ref> Enne 2014. aastat said liiduriigid enim varjupaigataotlusi 1992. aastal (672 000), 2001. (424 000) ja 2013. aastal (431 000). Aastal 2014 oli varjupaigataotlejaid 626 000.<ref>[https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/Asylum_statistics Asylum statistics] EUROSTAT</ref> UNHCRi andmetel oli 2014. aasta lõpuks Euroopa riikidest kõige rohkem pagulasstaatuse saanud inimesi Prantsusmaal (252 264), Saksamaal (216 973), Rootsis (142 207) ja Suurbritannias (117 161). Mitte ükski Euroopa riik ei olnud pagulaste arvu poolest maailma riikide esikümne hulgas.<ref name="GT">[https://www.unhcr.org/556725e69.html "UNHCR Global Trends –Forced Displacement in 2014"], UNHCR raport 18.06.2018</ref>
 
===Globaalne rändekriis===
== Vaata ka ==
UNHCRi andmetel ulatus põgenike arv maailmas 2014. aasta lõpus 59,5 miljonini, saavutades kõrgeima taseme pärast Teist maailmasõda.<ref>[https://www.nytimes.com/interactive/2015/06/09/world/migrants-global-refugee-crisis-mediterranean-ukraine-syria-rohingya-malaysia-iraq.html "The Global Refugee Crisis, Region by Region"], ''The New York Times'', 26.08.2015</ref> Nendest 19,5 miljonit olid pagulasstaatuse saanud isikud (14,4 miljonit UNHCRi mandaadiga, lisaks 5,1 miljonit Palestiina põgenikku UNRWA mandaadiga) ja 1,8 miljonit olid varjupaigataotlejad. Ülejäänud inimesed olid riigisiseselt ümberasustatud isikud (isikud, kes on põgenenud aktiivse sõjategevuse piirkonnast, ent kes on jäänud oma koduriigi piiresse). Rahvuselt oli põgenike hulgas kõige rohkem süürlasi (3,9 miljonit), seljatades afgaanid (2,6 miljonit), kes olid olnud oma osakaalult põgenike hulgas esikohal viimased 30 aastat. Kuus kümnest põgenike päritoluriikidest olid Aafrika riigid: Somaalia, Sudaan, Lõuna-Sudaan, Kongo Demokraatlik Vabariik, Kesk-Aafrika Vabariik ja Eritrea.<ref name="GT"/>
Kõige enam põgenikke võtsid vastu arengumaad (2014. aasta lõpuks 86% kõigist põgenikest); mõned maailma vähim arenenud riigid pakkusid varjupaika neljandikule kõigist põgenikest üle maailma.<ref name="GT"/> Kuigi valdava enamuse Süüria põgenikest võtsid vastu naaberriigid nagu Türgi, Liibanon ja Jordaania, kasvas aastatel 2011-2015 Süüria päritolu varjupaigataotlejate arv ka Euroopas. 2015. aasta novembri seisuga elas Euroopa riikides (nii ELi liikmesriikides kui ka liitu mitte kuuluvates riikides) kokku 813 599 Süüria pagulast. 57% neist taotlesid kaitset Saksamaalt või Serbialt.<ref>[https://data2.unhcr.org/en/situations/syria "Syria Regional Refugee Response"] UNHCR</ref> Arvuliselt sai 2014. aastal kõige enam varjupaigataotlusi Vene Föderatsioon (274 700).<ref name="GT"/>
 
==Põhjused==
 
==Ränne==
== Vaata ka ==
* [[Pagulane]]
* [[Rahvusvaheline kaitse]]
378

muudatust