Erinevus lehekülje "Euroopa rändekriis" redaktsioonide vahel

resümee puudub
P
Väljastpoolt Euroopat saabuvate migrantide hulka kuuluvad varjupaigataotlejad ja majandusmigrandid.<ref>[https://www.unhcr.org/55df0e556.html UNHCR viewpoint: ‘Refugee’ or ‘migrant’ – Which is right?]</ref> Suure rände põhjuseks peetakse kliimamuutusi, muude tegurite hulka kuuluvad ka [[Koloniaalimpeeriumid|Euroopa koloniaalajastu]] järelmõjud, sealhulgas laialdane vaesus ja [[korruptsioon]].<ref>[http://theconversation.com/europe-wont-resolve-the-migrant-crisis-until-it-faces-its-own-past-46555 Europe won’t resolve the ‘migrant crisis’ until it faces its own past], ''The Conversation'', 01.09.2015</ref><ref>[https://www.forbes.com/sites/freylindsay/2018/11/30/want-to-reduce-migration-spend-money-on-climate-change-not-border-security/ Want To Reduce Migration? Spend Money On Climate Change, Not Border Security], ''Forbes'', 30.11.2018</ref>
 
[[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjoni]] käsitluses viitab termin "immigrant" väljaspoolt Euroopa Liitu pärit inimest, kes asub alaliselt elama Euroopa Liidu liikmesriiki vähemalt 12 kuuks. Enamik migrantidest on pärit islamiusulistest maadest Euroopast lõunas ja idas, sealhulgas [[Lähis-Ida|Lähis-Idast]] ja [[Aafrika|Aafrikast]].<ref>[https://www.cfr.org/backgrounder/europes-migration-crisis Europe's Migration Crisis], Välissuhete Nõukogu koduleht, vaadatud 11.02.2019</ref> [[ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet]]<nowiki/>i (UNHCR) andmetel oli enamus 2015. jaanuarist 2016. märtsini Vahemere ületanud põgenikest pärit [[Süüria|Süüriast]] (46,7%), [[Afganistan|Afganistanist]] (20,9%) ja [[Iraak|Iraagist]] (9,4%).<ref name="kokkuvõte">[https://novaator.err.ee/869062/teadlane-selgitab-kuidas-reageerisid-liikmesriigid-ja-eesti-randekriisile "Teadlane selgitab, kuidas reageerisid liikmesriigid ja Eesti rändekriisile"] ERR Novaator, 15. oktoober 2018</ref><ref>[https://data2.unhcr.org/en/situations/mediterranean?page=1&view=grid&Type%255B%255D=3&Search=%2523monthly%2523 "Monthly Arrivals by Nationality to Greece, Italy and Spain"], UNHCR, vaadatud 11.02.2019</ref> Kõige enam taotletakse varjupaika suurtes Euroopa riikides nagu [[Itaalia]], [[Prantsusmaa]], [[Rootsi]] ja [[Saksamaa]] ning tugevama surve all olid Vahemereäärsed piiririigid, eriti Itaalia ja [[Kreeka]], kuhu jõudis arvukalt paadipõgenikke.
 
Üle Vahemere Euroopasse saabunud migrantidest 2015. aastal olid 58% üle 18-aastased meessoost isikud (77% kõigist täiskasvanutest), 17% olid üle 18-aastased naised (22% täiskasvanutest) ja ülejäänud 25% moodustasid alla 18-aastased põgenikud.<ref>[https://www.business-standard.com/article/pti-stories/over-1-million-arrivals-in-europe-by-sea-unhcr-115123000668_1.html "Over 1 million arrivals in Europe by sea: UNHCR"], ''Business Standard'', 30.12.2015</ref>
===Vedaja vastutus===
Schengeni leppe artikkel 26 sätestab, et Schengeni viisaruumi reisijaid transportivad isikud/ettevõtted kohustuvad katma isiku tagasisaatmiskulud, kui tema varjupaigataotlus tagasi lükatakse.<ref>[https://web.archive.org/web/20160310200237/http://www.ecre.org/topics/areas-of-work/access-to-europe/7-carrier-sanctions.html "Carrier sanctions"] Euroopa Põgenike ja Pagulaste Nõukogu, arhiivikoopia originaalist 10.03.2016</ref> See on kaasa toonud olukorra, kus ilma viisata migrante ei lubata Schengeni viisaruumi siseneva lennuki või laeva pardale, ning viisata põgenikud langevad inimkaubanduse ohvriks.<ref>[https://www.ibtimes.co.uk/refugee-crisis-smugglers-offer-discount-refugees-willing-cross-bad-weather-1526441 "Refugee crisis: Smugglers offer 'Bad weather discount' to migrants"] ''International Business Times'', 25.10.2015</ref> Euroopa Parlamendi läbi viidud uuringu kohaselt "viib vedajatele Euroopa korravalveteenistuste ülesannete asetamine ning neile trahvide kohaldamine kas kaitse taotlejate täieliku tõkestamiseni või sunnib neid võtma suuremaid riske, reisides illegaalselt".<ref>[http://www.europarl.europa.eu/meetdocs/2004_2009/documents/dt/619/619330/619330en.pdf "Analysis of the external dimension of the EU's asylum and immigration policies"] Euroopa Parlamendi uuring</ref>
 
===Kolmandatest riikidest pärit elanikud Euroopa Liidus enne 2015. aaastat===
[[File:Immigration in the EU.png|upright=1.364|thumbnail|left|Kolmandate riikide kodanike sisseränne (roheline),<ref name="Immigration in the EU"/> rahvusvahelise kaitse taotlejad (oranž)<ref>[http://appsso.eurostat.ec.europa.eu/nui/show.do "Asylum and first time asylum applicants by citizenship, age and sex Annual aggregated data (rounded)"], EUROSTAT</ref><ref>[https://frontex.europa.eu/assets/Publications/Risk_Analysis/Annual_Risk_Analysis_2015.pdf "Annual Risk Analysis 2015"], Frontex</ref> Euroopa Liidus, 2010–2014]]
Aastal 2014 elas Euroopa Liidu riikides ligikaudu 33 miljonit väljaspool ELi sündinud inimest, kes moodustasid kokku 7% liiduala rahvastikust. Aastatel 2010-2013 sisenes liidumaadesse ligikaudu 1,4 immigranti aastas (varjupaigataotlejaid ja pagulasi arvestamata), kusjuures sisenejate arv oli languses.<ref name="Immigration in the EU"/> Enne 2014. aastat said liiduriigid enim varjupaigataotlusi 1992. aastal (672 000), 2001. (424 000) ja 2013. aastal (431 000). Aastal 2014 oli varjupaigataotlejaid 626 000.<ref>[https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/Asylum_statistics Asylum statistics] EUROSTAT</ref> UNHCRi andmetel oli 2014. aasta lõpuks Euroopa riikidest kõige rohkem pagulasstaatuse saanud inimesi Prantsusmaal (252 264), Saksamaal (216 973), Rootsis (142 207) ja Suurbritannias (117 161). Mitte ükski Euroopa riik ei olnud pagulaste arvu poolest maailma riikide esikümne hulgas.<ref>[https://www.unhcr.org/556725e69.html "UNHCR Global Trends –Forced Displacement in 2014"], UNHCR raport 18.06.2018</ref>
== Vaata ka ==
378

muudatust