Erinevus lehekülje "Euroopa rändekriis" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
 
Dublini määrusega kehtestati Euroopa Liidu liikmesriikide kohustus menetleda rahvusvahelise kaitse taotlusi, et takistada nn "asüüliostlemist", misjuhul esitab isik rahvusvahelise kaitse taotluse korraga mitmele liikmesriigile, et vastu võtta parim pakkumine, ja "asüüliringlust", misjuhul ei võta kaitse taotleja eest vastutust ükski liikmesriik.<ref>[https://www.foxnews.com/world/eu-floats-new-asylum-system-seeks-to-stop-asylum-shopping "EU floats new asylum system, seeks to stop 'asylum shopping'"] ''Fox News'', 13.07.2016</ref> Kui asjaolud ei määra teisiti (näiteks perekonna taasühinemise puhul), vastutab varjupaigataotleja eest liikmesriik, kuhu isik esimesena sisenes ning kus talt võeti sõrmejäljed. Kui varjupaigataotleja liigub seejärel edasi teise liikmesriiki, võib ta tagasi saata riiki, millesse ta esimesena sisenes. See on Dublini määruse suhtes põhjustanud palju kriitikat alusel, et liiga suur osa vastutusest varjupaigataotlejate eest on Euroopa Liidu välispiiridel paiknevatel riikidel nagu Itaalia, Kreeka või Ungari.<ref>[http://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/BRIE/2015/551333/EPRS_BRI%282015%29551333_EN.pdf "EU legal framework on asylum and irregular immigration 'on arrival'"] Euroopa Parlamendi uuringuteenistus</ref><ref>[http://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/BRIE/2015/551332/EPRS_BRI%282015%29551332_EN.pdf "Asylum in the EU: Facts and Figures"] Euroopa Parlamendi uuringuteenistus</ref>
Aastal 2016 algatas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Komisjon Dublini määruse reformimise.<ref>[https://ec.europa.eu/home-affairs/sites/homeaffairs/files/what-we-do/policies/european-agenda-migration/proposal-implementation-package/docs/20160406/towards_a_reform_of_the_common_european_asylum_system_and_enhancing_legal_avenues_to_europe_-_20160406_en.pdf "Communication from the Commission to the European Parliament and the Council"] 04.06.2016</ref> Dublini määruse algse teksti kohaselt pidid vastutuse võtma piiririigid, kuhu saabus suurel hulgal põgenikke. Euroopa Parlamendi seisukoht oli, et Dublini määrus ei ole efektiivne vastutuse ja kohustuste jaotamisel liikmesriikide vahel.<ref>[http://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/BRIE/2016/586639/EPRS_BRI(2016)586639_EN.pdf "EU Legislation in Process: Reform of the Dublin System"]</ref> Reformi eesmärk oli luua süsteem vastutuskoorma jagamiseks. Muudatusettepanek nägi ette "automatiseeritud keskse süsteemi", mis peaks arvet ELi liikmesriikidele esitatud varjupaigataotluste üle.<ref>[http://www.statewatch.org/news/2017/feb/eprs-mgration-compendium.pdf "Addressing Migration in the European Union: Selected publications by the European Parliamentary Research Service"]</ref> Lisaks pidi see see liikmesriikide SKP alusel tegema kindlaks varjupaigataotlejate arvu, mille riik oleks võimeline vastu võtma. Kui liikmesriigile esitatud taotluste arv ületab 150% selle vastuvõtuvõime määrast, jagataks ülejäänud varjupaigataotlejad liikmesriikide vahel, kus taotlusi on vähem. Kui liikmesriik keeldub varjupaigataotlejaid vastu võtmast, kohustub ta selle asemel panustama 250 000 € solidaarsusfondi.<ref>[http://www.statewatch.org/news/2017/feb/eprs-mgration-compendium.pdf "Addressing Migration in the European Union: Selected publications by the European Parliamentary Research Service"]</ref> Reformi on Euroopa Parlamendis arutatud alates muudatusettepaneku tegemisest 2016. aastal.
 
== Vaata ka ==
* [[Pagulane]]
378

muudatust