Ava peamenüü

Muudatused

resümee puudub
[[File:Speakers-of-South-Estonian-2012.png|thumb|2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad.]]
 
'''Võru keel''' (võru keeles ''võro kiil'') on ühe käsitluse järgi [[Eesti]] põline piirkondlik keel ehk [[regionaalkeel]], mis kuulub [[läänemeresoome keeled|läänemeresoome keelte]] hulka<ref name="qbN6m" />; teiste käsitluste järgi on [[võrokesed|võrokeste]] keel [[lõunaeesti keel]]e või [[eesti keel]]e [[lõunaeesti murderühm]]a '''võru murre'''.<ref name="pFLhL" />.
 
Lõunaeesti keele tänapäevastest variantidest peetaksegi omaette keeleks enamasti vaid võru keelt, mis on eesti kirjakeelest kaugeim ja eraldi keelena tunnustatud ka [[Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon|Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni]] (ISO) poolt (keelekood ''vro'').<ref name="ldIQS" /> Kuna [[setu keel]]t peetakse lingvistiliselt enamasti võru keele variandiks, siis on nende kohta vahel kasutatud ka liitnimetust ''võru-setu keel''.
 
Võru keel on [[lõunaeesti keeled|lõunaeesti keeltest]] (murretest) suurima kõnelejate arvuga. Tal on 74 499<ref name="N6m7G" /> kõnelejat põhiliselt [[Kagu-Eesti]]s, ajaloolise [[Võrumaa]] alal, mis hõlmab praegust [[Võru maakond|Võru]] ja [[Põlva maakond|Põlva]], osalt ka [[Tartu maakond|Tartu]] ja [[Valga maakond]]a ([[Karula kihelkond|Karula]], [[Hargla kihelkond|Hargla]], [[Urvaste kihelkond|Urvaste]], [[Rõuge kihelkond|Rõuge]], [[Kanepi kihelkond|Kanepi]], [[Põlva kihelkond|Põlva]], [[Räpina kihelkond|Räpina]] ja [[Vastseliina kihelkond]]). Üpris palju võru keele oskajaid leidub tänapäeval ka [[Tartu]]s, [[Tallinn]]as ja mujal Eestis.
 
[[Uurali keelkond|Uurali keelkonna]] kõigile keeltele omaselt on võru keel [[Soovõrdsed keeled|soovõrdne]], selles puudub grammatiliselt sugu.
 
==Ajalugu==
==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="N6m7G">Võru murde (v.a setu murraku) oskajate arv 2011. aasta rahvaloenduse andmetel. [http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RLE07&lang=2 StatistikaametStatistika andmebaas: eesti emakeelega püsielanikud murdekeele oskuse ja soo järgi]. Statistikaamet, vaadatud 11.02.2019.</ref>
<ref name="qbN6m">{{cite web|url=http://www.helsinki.fi/~tasalmin/chris.html |title=Endangered languages in Europe and North Asia |publisher=Helsinki.fi |date=1980-09-13.09.1980 |accessdate=2014-08-23.08.2014}}</ref>
<ref name="pFLhL">[[Karl Pajusalu]], [[Tiit Hennoste]], [[Ellen Niit]], [[Peeter Päll]], [[Jüri Viikberg]] 2002. Eesti murded ja kohanimed. Tallinn, lk 57.</ref>
<ref name="ldIQS">[http://www.sil.org/iso639-3/documentation.asp?id=vro Documentation for ISO 639 identifier: vro]</ref>