Ava peamenüü

Muudatused

viiteta number
|riigid={{PisiLipp|Eesti}}
|piirkond=Põhja-Euroopa
|rääkijad=8774 048499 (31.12.20182011)<ref name="N6m7G" />
|keelkond=[[uurali keeled]]<br>
&nbsp;[[soomeugri keeled]]<br>
Lõunaeesti keele tänapäevastest variantidest peetaksegi omaette keeleks enamasti vaid võru keelt, mis on eesti kirjakeelest kaugeim ja eraldi keelena tunnustatud ka [[Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon|Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni]] (ISO) poolt (keelekood ''vro'').<ref name="ldIQS" /> Kuna [[setu keel]]t peetakse lingvistiliselt enamasti võru keele variandiks, siis on nende kohta vahel kasutatud ka liitnimetust ''võru-setu keel''.
 
Võru keel on [[lõunaeesti keeled|lõunaeesti keeltest]] (murretest) suurima kõnelejate arvuga. Tal on 8774 048499<ref name="N6m7G" /> kõnelejat põhiliselt [[Kagu-Eesti]]s, ajaloolise [[Võrumaa]] alal, mis hõlmab praegust [[Võru maakond|Võru]] ja [[Põlva maakond|Põlva]], osalt ka [[Tartu maakond|Tartu]] ja [[Valga maakond]]a ([[Karula kihelkond|Karula]], [[Hargla kihelkond|Hargla]], [[Urvaste kihelkond|Urvaste]], [[Rõuge kihelkond|Rõuge]], [[Kanepi kihelkond|Kanepi]], [[Põlva kihelkond|Põlva]], [[Räpina kihelkond|Räpina]] ja [[Vastseliina kihelkond]]). Üpris palju võru keele oskajaid leidub tänapäeval ka [[Tartu]]s, [[Tallinn]]as ja mujal Eestis.
 
[[Uurali keelkond|Uurali keelkonna]] kõigile keeltele omaselt on võru keel [[Soovõrdsed keeled|soovõrdne]], selles puudub grammatiliselt sugu.