Euroopa rändekriis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:Refugee crisis in Europe Q1 and Q2 2015.svg|pisi|400px| Asüüli taotlejaid 2015. aasta I poolaastal.]]
'''Euroopa rändekriis''' (ka '''Euroopa pagulaskriis''') on koondnimetus perioodile algusega 2013. aastal, kui Euroopa Liidu maadesse hakkas üle Vahemere või Kagu-Euroopa saabuma kasvav arv migrante.<ref>[https://www.bbc.com/news/world-europe-34131911 Migrant crisis: Migration to Europe explained in seven charts], ''BBC News'' 4. märts 2016.</ref> See on osa suurenenud rändest Euroopa maadesse, mis algas 20. sajandi keskpaigas ning mis on paljudes riikides tekitanud tugevat vastuseisu.<ref>[https://link.springer.com/article/10.1007/s11205-015-1037-z "Construction, Robustness Assessment and Application of an Index of Perceived Level of Socio-economic Threat from Immigrants: A Study of 47 European Countries and Regions"], ''Social Indicators Research.''</ref>
Väljastpoolt Euroopat saabuvate migrantide hulka kuuluvad varjupaigataotlejad ja majandusmigrandid.<ref>[https://www.unhcr.org/55df0e556.html UNHCR viewpoint: ‘Refugee’ or ‘migrant’ – Which is right?]</ref> Suure rände põhjuseks peetakse kliimamuutusi, muude tegurite hulka kuuluvad ka Euroopa koloniaalajastu järelmõjud, sealhulgas laialdane vaesus ja korruptsioon.<ref>[http://theconversation.com/europe-wont-resolve-the-migrant-crisis-until-it-faces-its-own-past-46555 Europe won’t resolve the ‘migrant crisis’ until it faces its own past], ''The Conversation'', 01.09.2015</ref><ref>[https://www.forbes.com/sites/freylindsay/2018/11/30/want-to-reduce-migration-spend-money-on-climate-change-not-border-security/ Want To Reduce Migration? Spend Money On Climate Change, Not Border Security], ''Forbes'', 30.11.2018</ref>
Euroopa Komisjoni käsitluses viitab termin "immigrant" väljaspoolt Euroopa Liitu pärit inimest, kes asub alaliselt elama Euroopa Liidu liikmesriiki vähemalt 12 kuuks. Enamik migrantidest on pärit islamiusulistest maadest Euroopast lõunas ja idas, sealhulgas Lähis-Idast ja Aafrikast.<ref>[https://www.cfr.org/backgrounder/europes-migration-crisis Europe's Migration Crisis], Välissuhete Nõukogu koduleht, vaadatud 11.02.2019</ref> ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti andmetel oli enamus 2015. jaanuarist 2016. märtsini Vahemere ületanud põgenikest pärit Süüriast (46,7%), Afganistanist (20,9%) ja Iraagist (9,4%).<ref name="kokkuvõte">[https://novaator.err.ee/869062/teadlane-selgitab-kuidas-reageerisid-liikmesriigid-ja-eesti-randekriisile "Teadlane selgitab, kuidas reageerisid liikmesriigid ja Eesti rändekriisile"] ERR Novaator, 15. oktoober 2018</ref><ref>[https://data2.unhcr.org/en/situations/mediterranean?page=1&view=grid&Type%255B%255D=3&Search=%2523monthly%2523 "Monthly Arrivals by Nationality to Greece, Italy and Spain"], UNHCR, vaadatud 11.02.2019</ref> Kõige enam taotletakse varjupaika suurtes Euroopa riikides nagu [[Itaalia]], [[Prantsusmaa]], [[Rootsi]] ja [[Saksamaa]] ning tugevama surve all olid Vahemereäärsed piiririigid, eriti Itaalia ja Kreeka, kuhu jõudis arvukalt paadipõgenikke.
Eestit rändekriis otseselt ei puudutanud.<ref name="kokkuvõte" /> Küll leidis see aga oluliselt kajastamist Eesti meedias. Rahvusvahelise ümberpaigutamise kava raames võttis Eesti vastu küll ligi 200 pagulast<ref name="kokkuvõte" />, aga neist paljud lahkusid peatselt Eestist<ref>[https://www.err.ee/637342/pooled-pagulased-eestist-lahkunud-asekantsler-tunnistab-kava-labikukkumist "Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist"] ERR, 18. oktoober 2017</ref>. Ühtlasi panustas Eesti Aafrika toetusfondi ning saatis teistele riikidele appi piirivalvureid.<ref>[https://www.err.ee/843139/kasemets-el-i-randekriisi-uued-tingimused-eestile-lisakulu-ei-too "Kasemets: EL-i rändekriisi uued tingimused Eestile lisakulu ei too"] ERR, 29. juuni 2018</ref> Pigem mõjutas Eestit samal perioodil [[Sõda Donbassis|Ida-Ukrainas aset leidnud konflikt]], millega seoses suurenes rahvusvahelise kaitse taotlejate arv mitmesaja inimeseni<ref name="kokkuvõte" />.▼
Üle Vahemere Euroopasse saabunud migrantidest 2015. aastal olid 58% üle 18-aastased meessoost isikud (77% kõigist täiskasvanutest), 17% olid üle 18-aastased naised (22% täiskasvanutest) ja ülejäänud 25% moodustasid alla 18-aastased põgenikud.<ref>[https://www.business-standard.com/article/pti-stories/over-1-million-arrivals-in-europe-by-sea-unhcr-115123000668_1.html "Over 1 million arrivals in Europe by sea: UNHCR"], ''Business Standard'', 30.12.2015</ref>
== Ajalugu ==▼
[[Pilt:20151030 Syrians and Iraq refugees arrive at Skala Sykamias Lesvos Greece 2.jpg|pisi|Süüria ja Iraagi põgenikud Kreeka rannikul]]
Kuigi rändekriisist räägitakse peamiselt Euroopas, on enim põgenikke vastu võtnud Lähis-Ida ja Aafrika riigid. Kõige rohkem põgenikke on Jordaanias, Türgis ja Pakistanis, vastuvõetud põgenike arvult riikide esikümnes on lisaks Liibanon, Iraan, Etioopia, Keenia, Uganda, Kongo Demokraatlik Vabariik ja Tšaad. Põgenike arvult esimesest kümnest riigist kuus on islamiusulise enamusega.<ref>[https://www.aljazeera.com/news/2016/10/ten-countries-host-world-refugees-report-161004042014076.html "Ten countries host half of world's refugees: report"] ''Al Jazeera'', 04.10.2016</ref>
▲Eestit rändekriis otseselt ei puudutanud
==Taust==
Aastatel 2010-2013 saabus Euroopa Liitu igal aastal ligikaudu 1,4 miljonit inimest, kusjuures sisserändajate arv oli languses. 2014. aastal hakkas Itaaliasse üle Vahemere saabuma arvukalt immigrante Liibüast, kuid mitmete Euroopa Liidu riikide valitsused keeldusid rahastamast Itaalia merepäästeprogrammi Operation Mare Nostrum, mis asendati 2014. novembris Frontexi Operation Tritoniga. 2015. aasta esimestel kuudel edestas Kreeka saabuvate migrantide arvult Itaaliat ning sama aasta jooksul sai Kreekast põhiline maabumispunkt pagulastele, kes liikusid sealt läbi Balkani riikide edasi mujale Euroopasse, peamiselt Saksamaale ja Rootsi.
Euroopa Liit on rändekriisi püüdnud lahendada, suurendades Vahemere piirivalveoperatsioonide rahastust, luues tegevuskavu smugeldamisega võitlemiseks läbi selliste programmide nagu sõjaväeline operatsioon Sophia ja pakkudes välja uue kvoodisüsteemi pagulaste ümberasustamiseks erinevatesse Euroopa riikidesse, et vähendada survet piiririikidele ja migrantide peamistele sihtriikidele. Mõned liikmesriigid on taastanud piirikontrolli ka Schengeni alas ning rändekriis on põhjustanud palju pingeid riikide vahel, kes on valmis põgenikke vastu võtma ning riikide vahel, kes on sellele vastu.
2015. aastal saabus üle [[Vahemeri|Vahemere]] Euroopasse üle miljoni pagulase ning migrandi. Neist 848 000 tuli [[Kreeka]] kaudu ning 153 000 maabusid [[Itaalia]]s. <ref name="oz_03012016">[http://t.ostsee-zeitung.de/Nachrichten/Politik/Mehr-als-eine-Million-Fluechtlinge-uebers-Mittelmeer-gekommen ''Mehr als eine Million Flüchtlinge übers Mittelmeer gekommen.''] In: ''[[Ostsee-Zeitung]].'' 3. jaanuar 2016</ref> Mere ületamisel hukkus umbes 3735 inimest.<ref>[[Westdeutsche Allgemeine Zeitung]] online, [http://www.derwesten.de/politik/1-1-millionen-fluechtlinge-kamen-2015-nach-deutschland-id11418755.html ''1,1 Millionen Flüchtlinge kamen 2015 nach Deutschland.''] 30. detsember 2015.</ref><ref>unhcr.org 30. detsember 2015: [http://www.unhcr.org/5683d0b56.html Over one million sea arrivals reach Europe in 2015]</ref> Eurostati andmetel esitati Euroopa Liidu liikmesriikidele aastal 2015. kokku 1,2 esmakordset varjupaigataotlust. Suurim hulk asüülitaotlusi võrreldes riigi elanike arvuga esitati 2015. aastal [[Ungari]]s, [[Rootsi]]s ja [[Austria]]s. Absoluutarvult esitati enim asüülitaotlusi [[Saksamaa]]l. 2015. aastal taotlesid Euroopas asüüli 1 294 000 pagulast ning migranti, neist 476 000 Saksamaal.<ref>BBC, [http://www.bbc.com/news/world-europe-34131911 Migrant crisis: Migration to Europe explained in seven charts], 18. veebruar 2016</ref> 2016. aasta esimese 20 päevaga maabus Kreekas 35 455 pagulast ning migranti. Ning mere ületusel hukkus 94 inimest.<ref>[http://m.heute.de/ZDF/zdfportal/xml/object/41932312 ''Schutz der europäischen Außengrenzen. Athen: „Sollen wir Menschen ertrinken lassen?“''] [http://www.heute.de/ Offizielle Homepage der ''heute''-Nachrichten], vaadatud 23. jaanuar 2016.</ref> 2016. aastal langes põgenike arv 1,2 miljonilt 364 000-le.<ref>[https://www.aljazeera.com/news/2017/01/number-refugees-reaching-europe-plunged-2016-170106132732972.html "Number of refugees reaching Europe plunged in 2016"] ''Al Jazeera'', 06.01.2017</ref> Langus jätkus ka 2017. aastal.<ref>[https://www.reuters.com/article/us-europe-migrants-un/half-as-many-migrants-landed-in-europe-in-2017-as-2016-iom-idUSKBN1EU1KP "Half as many migrants landed in Europe in 2017 as 2016: IOM"] ''Reuters'', 05.01.2018</ref>
Kokku rändas üle Vahemere 2015. aastal neli korda rohkem inimesi kui 2014. aastal.<ref name="oz_03012016" /> Umbes pooled sisse rännanutest olid pärit [[Süüria]]st, viiendik [[Afganistan]]ist ning kaheksa protsenti [[Iraak|Iraagist]]. <ref name="oz_03012016" />
{{Euroopa rändekriis:Vahemere ränne}}
== Vaata ka ==
| |||