Erinevus lehekülje "Radikaliseerumine" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
[[Pilt:Partially burned Rerum per Octennium in Brasila.jpg|pisi|Teise maailmasõja ajal raamatupõletamises kannatada saanud ajalooraamat. Erinevate seisukohtade või ajaloo eitamine on üks radikaalsuse märke]]
'''Radikaliseerumine''' on protsess, milles üksikisik või inimrühm võtab omaks [[Ekstremism|äärmuslikud]] poliitilised, sotsiaalsed või usulised seisukohad, mis vastanduvad kehtivale korrale ja kaasaegsetele ideedele. Radikaliseerunud isiku või rühma eesmärgiks saab nende ideede või korra õõnestamine.
 
 
==Radikaliseerumisega seotud mõisted==
 
Radikaliseerumisega on seotud mitmeid mõisteid.
 
===Terrorism===
Terrorism on poliitiliselt motiveeritud vägivald tsiviilisikute vastu, mille eesmärk on tahtlik hirmu tekitamine, mõjutamakskonkreetse sihtmärgiriigi poliitilistvalitsuse käitumistpoliitilise käitumise mõjutamise eesmärgil.<ref>Peter Neumann, Prisons and Terrorism Radicalisation and Deradicalisation in 15 Countries, (The International Centre for the Study of Radicalisation and Political Violence, 2010), 14.</ref>
 
===Ekstremism===
Ekstremism onvõib kõigeolla äärmuslikumradikaliseerumise radikalismitulemus. vorm,Ekstremistid mispüüavad vastandub demokraatiale.ühiskondlikke Kavatsusimuutusi viiakseesile ellukutsuda vägivaldselvägivalla teel, arvestamatamitte demokraatlikult, mis tähendab, et selles ei arvestata kõigi kodanike soove, kuigi vägivaldset tegevust võidakse õigustada avaliku huviga.<ref>Froukje Demant, Marieke Slootman, Frank Buijs, Jean Tillie, Decline and disengagement: An analysis of processes of deradicalization, IMES Reports Series, (Amsterdam: Institute of Migration and Ethnic Studies, 2008) 13.</ref> Nii näiteks võib ekstremist olla vägivaldne vähemusrahvuste suhtes ettekäändel, et kaitstakse antud riigi põlisrahvast.
 
===Fundamentalism===
Fundamentalism on nähtusideoloogia käsitlus, millemilles puhulomandatud seistakse paindumatult oma usutõdede eest,usulised mistõekspidamised on sõna-sõnalt pärit pühakirjast, jätmataning mingitmille ruumipuhul eriei tõlgendamisvõimalusteleaktsepteerita erinevaid tõlgendusi.<ref>Leon McBeth, The Baptist Heritage, (Nashville: Broadman Press, 1987), 570. Ain Riistan, Fundamentalismi konstrueerimine, (KVUOA, 2013), 296. </ref>
 
Fundamentalism on ideoloogia käsitlus. Radikaliseerumine on protsess, mille vältel omandatakse fundamentaalne religiooni- või ideoloogia käsitlus. Ekstremist on inimene, kes viib ellu vägivaldseid kavatsusi.
 
===Deradikaliseerumine===
Radikaliseerumise protsessile vastukaaluks on olemas ka deradikaliseerumine. See on protsess, mille raames väheneb radikaliseerunud inimese pühendumus ja seotus vägivaldse äärmusliku maailmapildiga sellise määral, et ta ei soovi enam selles osaline olla.
 
==Suunad==
[[Pilt:Far-right extremist, Prague, 200901.jpg|pisi|Paremäärmuslaste Iisraeli-vastane meeleavaldus Prahas]]
Radikaliseerumise puhul soovib inimene kindlal viisil muuta ühiskondlikku ja poliitilist korda. Samal ajal puudub radikaliseerumisel universaalne definitsioon, kuna radikaliseerumise defineerimine sõltub suuresti kontekstist ning sellest, mida antud kontekstis võib radikaliseerumiseks pidada. Radikaliseerumine tähendab seega erinevate inimeste jaoks erinevaid asju.<ref>{{cite web |author=Schmid, A. P. | title=''Radicalisation, De-Radicalisation, Counter-Radicalisation: A Conceptual Discussion and Literature Review'' | url=https://icct.nl/publication/radicalisation-de-radicalisation-counter-radicalisation-a-conceptual-discussion-and-literature-review/ | publisher= The International Centre for Counter-Terrorism – The Hague (ICCT)}}</ref>
 
 
===Poliitilis-usuline äärmuslus===
[[Pilt:Earthfirstmonkeywrench.png|pisi|Earth First! sümbol. EFi peetakse äärmuslikuks keskkonnakaitseorganisatsiooniks]]
Poliitilis-usuline äärmuslus on radikaliseerumise vorm, mis on seotud [[Usund|usundi]] poliitilise tõlgendamisega ning usu või usulise identiteedi vägivaldse kaitsmisega, kuna seda tajutakse ohus olevat. Ohtu võidakse näha näiteks rahvusvahelistes konfliktides, välispoliitikas, ühiskondlikes suundumustes, jne. Usuline äärmuslus võib põhineda mis tahes usul või usulahul.
 
 
===Üksikisiku tasandi tegurid===
[[Pilt:AQMI Flag transparent.svg|pisi|Islamistliku äärmusrühmituse Islamiriik lipp]]
====Emotsionaalne seisund====
AjutineRadikaliseerumise üheks teguriks on emotsionaalne seisund, nagu sage viha, pettumuse või kohanematuse tunne., Isiklikmille raskeon kogemuspõhjustanud trauma, nagurahulolematus vägivaldneisikliku perekondvõi üldise poliitilise olukorraga, või traumakonfliktipiirkondades kannatajatega samastumine.<ref>Heidi Maiberg. Islamistide deradikaliseerumist ja eemaldumist soodustavad meetodid ja teemad kuue Euroopa riigi näitel. (Tartu Ülikool, Magistritöö 2018).</ref>
 
====Isiklik vaen====
See tegur tuleneb kättemaksutahtest kas reaalse või tajutud kahju eest. Algne haavumine vallandab teisi psühhodünaamilisi mehhanisme, näiteks "meie" ja "nemad" rühmade erisuse tajumine ja vägivalla senisest suurem aktsepteerimine mõjutusvahendi või lahendusena.
 
====Emotsionaalne seisund====
Ajutine emotsionaalne seisund, nagu sage viha, pettumuse või kohanematuse tunne. Isiklik raske kogemus, nagu vägivaldne perekond või trauma.<ref>Heidi Maiberg. Islamistide deradikaliseerumist ja eemaldumist soodustavad meetodid ja teemad kuue Euroopa riigi näitel. (Tartu Ülikool, Magistritöö 2018).</ref>
 
====Rahulolematus ja soov midagi ära teha====
 
Rahulolematus praeguste tegevuste ja olukorraga – nii avalik rahulolematus kui ka sisemine, näiteks enese ohvrina tundmine. Soov midagi päriselt ära teha olukorra lahendamiseks.<ref>Heidi Maiberg. Islamistide deradikaliseerumist ja eemaldumist soodustavad meetodid ja teemad kuue Euroopa riigi näitel. (Tartu Ülikool, Magistritöö 2018).</ref>
 
====Samastumine====
 
Konfliktipiirkondades olevate kannatajatega samastumine.<ref>Heidi Maiberg. Islamistide deradikaliseerumist ja eemaldumist soodustavad meetodid ja teemad kuue Euroopa riigi näitel. (Tartu Ülikool, Magistritöö 2018).</ref>
 
====Tasu eneseületuse eest====
 
Ootus saada eneseületust nõudvate tegude eest väärilist tasu (näiteks palgatõus, rohkem austajaid, edasiminek karjääriredelil või austus märtriks saamise puhul).<ref>ISIS funding - https://money.cnn.com/2015/12/06/news/isis-funding/index.html külastatud 27.10.2018; Haid Haid, Reintegrating ISIS. Supporters in Syria: Efforts, Priorities and Challenges, (London: The International Centre for Study of Radicalisation and Political Violence, 2018), 11</ref>
 
====Kogukondlik vaen====
Selle teguri dünaamika on sarnane isiklikule vaenule, ent reaalne või tajutud kahju on suunatud rühmale, kuhu inimene kuulub või millest ta hoolib. Kogukondlik vaen on põhiline tegur poliitilis-usulises ning rahvusel põhinevas radikaliseerumises, kuna tegu on pigem inimrühmi kui üksikisikuid puudutavate küsimustega ning tegutsemine toimub üldjuhul rühma nimel.
 
Radikaliseerumine mingi rühma kaitseks, kuhu inimene isegiise ei kuulu, on haruldasem, kuid näiteks sellest on [[Weather Underground|Weather Undergroundi]] püüdlused end siduda [[Black Panthers]] ja [[Việt Cộng|Viet Congi]] rühmitustega. Kogukonnal põhineva radikaliseerumise ning vägivalla vahel on tugev seos – suurem osa enesetapurünnakuid pannakse toime ajendatuna tajutavast ohust rühmale, näiteks võõrvägede kohalolust riigis.<ref>Pape, R., Feldman, J. ''Cutting the Fuse: The Explosion of Global Suicide Terrorism and How to Stop It''. University of Chicago Press, 2010.</ref>
 
===="Libe tee"====
 
====Kiindumus====
Üheks oluliseks faktoriksteguriks radikaliseerumisel võib olla romantiline, perekondlik või sõbrasuhe. Paljud vägivaldsed äärmusrühmitused on alguse saanud üksteisega lähedastes suhetes inimestest, kellel on usulised, majanduslikud, sotsiaalsed või romantilised sidemed. Kuigi see tegur on ilmselgem äärmuslikel juhtudel nagu [[Charles Manson|Charles Mansoni]] "Perekond", kehtib see ka religioosses kontekstis. Kiindumus võib olla ühenduseks mõjukate isikute ja nende järgijate vahel, ühendades nende suhtlusringkondi ning tekitades lojaalsust.<ref>Della Porta, D. ''Social movements, political violence, and the state: A comparative analysis of Italy and Germany''. Cambridge University Press. 1995</ref>
 
====Risk ja sotsiaalne staatus====
Äärmuslikkusele kalduvas rühmas annab edukas riskantne käitumine isikule kõrgema staatuse, kuna selles tegevuses nähakse vaprust ja pühendumust eesmärgile. Seega on vägivaldne või muu radikaalne tegevus edu, sotsiaalse staatuse ja tasude saavutamiseks, mis muidu võiksid isikule kättesaamatud olla. Kõige rohkem esineb riskide võtmist ning kõrgema staatuse taotlemist noorte meeste hulgas, kes on pärit madalama sissetulekuga peredest, kes on vähem intelligentsed, kelle sotsiaal-majanduslik staatus on madalam ning kellel on seega vähem võimalusi ühiskonnas edu saavutamiseks tavapäraste karjäärivõimaluste teel.<ref>McCauley, C. Mosalenko, S. ''Friction: How Radicalization Happens to Them and Us''. Oxford University Press 2009. lk. 62–63</ref>
[[Pilt:Aryan Brotherhood.jpg|pisi|Paremäärmusliku rühmituse Aryan Brotherhood tätoveering. Kinnipeetavad võivad vanglates radikaliseeruda, et saavutada kuuluvustunne]]
 
[[James Pugel]] viis läbi uuringu äärmusrühmituste endiste võitlejatega, millest selgus, et põhiliseks teguriks nende radikaliseerumisel oli võimalus suurendada oma majanduslikku ja sotsiaalset heaolu, kuna nende kogukonnas oli levinud arvamus, et äärmuslased elavad paremini. Äärmusrühmitused pakkusid oma liikmetele tasustatud tööd, mis võimaldas katta elamiskulusid. Lisaks oli kindlustatud liikmete ning nende perede kaitse kohaliku vägivalla eest (näiteks röövimised). See tähendab, et äärmuslastel oli liitumiseks motivatsioon tajutavalt kõrgema elatustaseme ning seisuse näol.<ref>Pugel, James. ''What the Fighters Say: A Survey of Ex-combatants in Liberia: February - March 2006''. ÜRO Arenguprogramm, 2007.</ref> Teised uurijad on leidnud, et radikaliseerumisest "võib saada ainus viis ellujäämiseks, pakkudes kaitset piinamise, kuritarvitamise ja poliitiliselt motiveeritud tapmise eest".<ref>Ozerdem, A., Podder, S. ''Youth Radicalization and Violent Extremism''. Journal of Strategic Security, 2011.</ref> Äärmusrühmitusega liitumast keeldunud isikud kogevad mõnel juhul ka kogukonna halvakspanu.<ref>Barrett, R. ''Interviews with Killers: Six Types of Combatants and Their Motivations for Joining Deadly Groups''. Studies in Conflict and Terrorism, 2011</ref>
 
 
===Rühmatasandi tegurid===
[[Pilt:Weather Underground logo.jpg|pisi|Weather Underground oli USA vasakäärmuslik organisatsioon, mis tegutses aastatel 1969–1977]]
====Vastandumine ja lahku löömine====
Arutlus, suhtlemine ja kogemused radikaalses rühmituses võivad tõsta indiviidi pühendumust rühma eesmärgile või mõnel juhul viia lahknemiseni eesmärgist või rühma tegutsemisviisidest – näiteks olukordades, kus ühest äärmusrühmitusest kasvab välja teine. Vastandumise põhjuseks võib olla rühma tõelistest toimemehhanismidest aru saamine, rühmas pettumine või nende tegevustega konflikti sattumine, eriti juhul, kui valik juhtub olema terrorismi ja rahumeelse aktivismi vahel. Kui isiku seisukohad ei luba tal rühma tegevusega kaasa minna või, vastupidi, muutuvad radikaalsemateks kui teiste omad, võib ta rühmast lahti öelda.
 
====Märterlus====
[[Märter|Märterlus]] tähendab, et isik on surnud või on valmis surema oma eesmärgi või aate nimel. Märterluse sümboolne mõju on kultuuriti erinev, kuid äärmuslikes rühmitustes on märterlus või selleni pürgimine eesmärgile pühendumise viimane samm.
 
Religioon ega grupeeringu ideoloogia pole peamiste radikaliseerumise või organisatsiooniga liitumise põhjuste hulgas.
 
==Radikaliseerumise ohumärgid==
 
==Radikaliseerumise ennetamise, tõkestamise ja deradikaliseerumisega tegelevad organisatsioonid==
Eestis kuulub radikaliseerumise ennetamine ja tõkestamine Siseministeeriumi haldusalasse, millegasellega tegelebtegelevad Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet. Tegevustes lähtutakse kokkulepetest, mis on sisse kirjutatud ka “Siseturvalisuse arengukavasse 2015–2020” ja “Eesti terrorismivastase võitluse põhialustesse”.<ref>Siseturvalisuse arengukava 2015-2020 https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content-editors/arengukavad/taiendatud_siseturvalisuse_arengukava_2015-2020.pdf külastatud 6.11.2018, Eesti Terrorismivastase võitluse põhialused (2013) - https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/tvv_pohialused_2013.pdf külastatud 6.11.2018.</ref>
 
Euroopa Liidu tasandil toetab ja koordineerib liikmesriikide tegevust radikaliseerumise ennetamise, tõkestamise ja deradikaliseerumise valdkonnas Radicalisation Awareness Network (edaspidi RAN), mida haldab Euroopa Komisjon. RAN on katusorganisatsioon, mis koondab Euroopa eksperte, kes jagavad omavahel teadmisi, parimaid ennetus- ja tõkestuspraktikaid, töötavad välja juhendeid, analüüse ja pakubpakuvad liikmesriikidele tuge.<ref>https://ec.europa.eu/home-affairs/what-we-do/networks/radicalisation_awareness_network/ külastatud 31.12.2018</ref>
==Viited==
{{viited}}
378

muudatust