Redaktsioon: 28. jaanuar 2019, kell 10:38 redigeeri Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 090 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 10. veebruar 2019, kell 15:02 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus Uuem muudatus →
1. rida: {{Toimeta\|lisaja=Kuriuss\|aasta=2019\|kuu=veebruar}} [[Pilt:Makak neonatal imitation.png\|thumb\|Vastsündinud [[makaak]] imiteerib keele näitamist. Oletatakse, et see on võimalik peegelneuronite töö kaudu.]] '''Peegelneuron''' (inglise ''mirror neuron'') on niisugune visuomotoorne [[neuron]]i liik mitmete [[loom]]ade [[peaaju]]s, mis ergastub teatava tegevuse puhul ning samuti siis, kui loom samasugust tegevust märkab kellegi teise juures. Seega neuron "peegeldab" teise isendi [[käitumine\|käitumist]], justkui oleks organism ise seda käitumist sooritanud. 4. rida ⟶ 5. rida: Peegelneuronite olemasolu kaudu seletatakse näiteks [[imiteerimine\|imiteerimise]] ja [[empaatia]] mehhanisme<ref>[[Frans de Waal]], 2002.</ref>, samuti [[keel (keeleteadus)\|keele]] omandamist. Peegelneuronite avastamisel on oluline roll [[Giacomo Rizzolatti]]l ja tema kaasuurijatel. Need avastati [[makaak\|makaagi]][[aju]]s: ''[[Cortex praemotorius]]'' es. Need ergastuvad kui ahv sooritab teatud tegevust, samal ajal teist indiviidi jälgides (ahvi või inimest). Hiljem on ahvide mootorneuronite süsteem tuvastatud ka [[inimene\|inimestel]]. 10. rida ⟶ 11. rida: [[Imik]]ute (inimlapse) mõõtmistulemused võivad näidata, et peegelneuronite võrgustik areneb enne 12. elukuud, ja võib aidata imikul teiste inimeste käitumist mõista. ~~Peegelneurnid~~Peegelneuronid annavad meile vihjeid kaaslaste kavatsuste kohta. Need ei ergastu, kui nähakse kedagi põhjuseta nägusid tegemas. Need ergastuvad kui tajuvad eesmärgi püstitamist, isegi kui see pole lõpule viidud või on muutmisel. [[Armastus]]suhetes tähendavad peegelneuronid seda, et teame ~~koheselt~~kohe, mida meie armastatu tegema hakkab.<ref>[[Sue Johnson\|Johnson]] [[2014]]:95.</ref> Seda tõendavad inimeste kehakeele uuringud, inimestel esineb teatavat etteaimatav sünkroonsust suhtlemisel.<ref>[[Joe Navarro]]</ref> [[V. S. Ramachandran]] on käinud välja hüpoteesi, et peegelneuronid võivad mängida rolli inimese [[eneseteadlikkus]]es. 18. rida ⟶ 19. rida: ==Avastamine== [[Parma Ülikool]]i [[neuropsühholoog]]i [[Giacomo Rizzolatti]] laboris liikus ringi kas [[Vittorio Gallese]] või [[Leo Fogassi]]; täpselt pole teada. Samal ajal istus emane makaak [[elektroodid]] ajus ootamas järgmist motoorse kontrollkatse ülesannet. Teadlane haaras kätte kas maapähkli või jäätise ja seejärel ~~kostus~~kostis ahvi [[ajuaktiivsus]]t salvestavast [[arvuti]]st heli.<ref>[[Sue Johnson\|Johnson]] [[2014]]:95</ref> ==Viited== 24. rida ⟶ 25. rida: ==Kirjandus== Di Pellegrino, G.; Fadiga, L.; Fogassi, L.; Gallese, V.; Rizzolatti, G. "Understanding motor events: a neurophysiological study". Experimental Brain Research. 91: 176–180. doi: 10.1007/bf00230027, [[1992]]. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/k-lakoda-muusika-tekib-imiteerimisest/ ~~KÕLAKODA~~Kõlakoda – muusika tekib imiteerimisest], [[Sirp (ajaleht)\|Sirp]], 1.02.[[2008]]. * [[Stefan Klein]], [[Vittorio Gallese]], [http://epl.delfi.ee/news/kultuur/kas-kaasatundmine-on-omakasu?id=51134182 Kas kaasatundmine on omakasu?], [[Eesti Päevaleht]], 27. juuni [[2008]] *[[Sue Johnson]], "[[Armastuse tähendus. Uus revolutsiooniline teadus armastusest.]]", 95-96, [[2014]].

Peegelneuron: erinevus redaktsioonide vahel