Vabariigi Valitsus eksiilis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
20. rida:
Esimene eksiilis nimetatud Vabariigi Valitsuse koosseis astus ametisse Ansgari misjonihotellis Oslos 12. jaanuaril 1953, [[Korea sõda|Korea sõja]] ajal, mil oli reaalne võimalus Kolmanda maailmasõja puhkemiseks ja Eesti vabanemiseks Nõukogude Liidu okupatsioonist. Oslo valiti ametisseastumise kohaks, kuna Rootsis oli eesti pagulastel poliitiline tegevus keelatud. Pärast Rootsi naasmist hoiatati August Reid Rootsi ametivõimude poolt.
 
1970. aastail tolleaegne Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis [[Tõnis Kint]], olles väljaspool Rootsit elavate Vabariigi Valitsuse liikmete ([[Avdy Andresson]], [[August Kärsna]], [[Edgar V. Saks]]) mõju all, astus kaheldava väärtusega samme (välismaal [[Vabatahtlik Ülemaailmne Eesti Kaitseliit|Kaitseliidu]] moodustamine Eesti vabastamiseks Kolmandas maailmasõjas, ohvitseride ülendamine, [[Eesti Iseseisvuse Taastamise Võitluslaen|välislaen]], riiklike teenetemärkide annetamine raha eest jne), mis vähendas Vabariigi Valitsuse eksiilis mõju ja autoriteeti ja tekitas sisetüli valitsuse koosseisus. 22. veebruaril 1978 andis Tõnis Kint käskkirja ametisoleva Vabariigi Valitsuse vabastamiseks, kuid pani selle seisma<ref>http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.4969.1.3:68</ref>. Teadaolevalt ei toimunud seitsme aasta jooksul, 16. juulistjuuli 1978 kunija 5. juuninijuuni 1985 vahel ühtegi Vabariigi Valitsuse koosolekut.
 
Aktiivseim oli Vabariigi Valitsuse eksiilis välispoliitika. Peamiselt suheldi teiste valitsustega eksiilis (eriti Poola omaga), kuid diplomaatiline esindaja oli nimetatud ka Lääne-Saksamaale. [[August Kärsna]] oli enda väitel Vabariigi Valitsuse esindaja [[ÜRO]]-s<ref>Vabar. Valitsus UN-i? Eesti Postimees, 26. september 1974, nr. 18, lk. 1</ref>.