resümee puudub
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
|
Skolastika olulisimaks saavutuseks oli [[formaalloogika]] arendamine.
Skolastika on Euroopa keskaja filosoofia arengujärk ja sellele omane õpetusmeetod. Viimane seisnes tõese seisukoha tuletamises pühakirja ja õpetuslike autoriteetide (eriti antiikfilosoofide) võrdleva ja vastandava loogilise analüüsi varal. Loogilise meetodi juures võeti eeskuju Aristotelese loogikast. Skolastilist meetodit kasutas õppevormina ka keskaegne ülikool. Tuntumad skolastikud olid suuna rajanud Pierre Abélard, šotlane Johannes Duns Scotus, dominiiklane Albertus Magnus ja tema silmapaistev õpilane Aquino Thomas, keda peetakse üheks katoliku kiriku kõige silmapaistvamaks filosoofiks.
Skolastilise filosoofia suhteline iseseisvus [[teoloogia]]st ilmneb eelkõige [[nominalism|nominalistide]] ja [[realism (skolastika)|realistide]] vaidluses [[üldmõiste]]te ehk [[universaalid]]e üle. Vaidluse sisuks on [[üksik]]u ja [[üldine|üldise]] erinev käsitlus. Niinimetatud [[universaalidetüli]]s vaieldi, kuidas on omavahel seotud [[sõna]]d ja nende vasted [[reaalsus]]es.
| |||