Külvinädalad: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
2. rida:
== Eesti alad ==
[[19. sajand]]il aitasid Eestis teadmisi külviajast levitada ja säilitada väljaantavad kalendrid, milles avaldati ka külvinädalad. Külvinädalaid arvestati kas 10, algusega [[künnipäev]]al ([[14. aprill]]) või 9, algusega [[jüripäev]]al ([[23. aprill]]). Neid loeti [[jaanipäev]]ani ([[24. juuni]]). Külvinädalaid arvestati tagurpidi, s.t
Külvinädalate üheks osaks olid rohu- või [[hein]]<nowiki
▲Külvinädalate üheks osaks olid rohu- või [[hein]]<nowiki></nowiki>anädalad, mil ei olnud soovitav külvata. Rohunädalad olid enamasti 9. ja 6. külvinädal. [[Kaer]]a külvati näiteks 9.–7. nädalal, 7. nädalal võis külvata [[oder|otra]] ja maha panna [[kartul]]it, lina külvati 5. nädalal jne. Üldiselt loeti parimaks külvinädalaks 7. Peale 4. nädalat üldjuhul enam ei külvatud, järelejäänud nädalatel teostati [[sõnnik]]u<nowiki></nowiki>vedu või [[kesa]]<nowiki></nowiki>harimist.<ref name="Etnograafia sõnaraamat">[[Eesti etnograafia sõnaraamat]]. 1995. Koostanud [[Arvi Ränk]]. Tallinn, AS Pakett trükikoda. Lk 90</ref>
== Euroopa ==
Kevadised külvinädalad olid tuntud ka [[Põhja-Euroopa]]s
== Viited ==
|