Mimaansa: erinevus redaktsioonide vahel

'''Mimaansa''' ([[Sanskrit|sanskriti]] keeles ''mīmām´sā''; uurimine, peegeldus või kriitiline uurimine<ref> Mimamsa Meriam-Webster Dictionary (2011)</ref><ref> Mimamsa Encyclopædia Britannica (2014)</ref>), samuti tuntud ka kui '''Pūrva-Mīmāṃsā''' või '''Karma-Mīmāṃsā'''<ref>{{Raamatuviide|autor=Chris Bartley|pealkiri=Purva Mimamsa, in Encyclopaedia of Asian Philosophy (Editor: Oliver Leaman), 978-0415862530|aasta=2013|koht=|kirjastus=Routledge|lehekülg=443-445}}</ref>, on üks [[Hinduism|Hinduismi]] kuuest klassikalisest ortodoksestortodokssest süsteemist (e daršanast), mida peetakse vanimaks. Mimansa õpetus tekkis umbes 3. sajandil e.m.a. ning selle eesmärgiks oli veeda tekstide interpretatsiooni põhimõtete loomine. Hiljem kujunes [[Veedad|veedade]] filosoofiliseks põhjenduseks ja sai [[vedaanta|vedanta]] aluseks.

Süsteemi varaseim töö Mimansa-sutra on kirjutatud Jaimini (u 4 saj e.m.a) poolt. Kommenteeritud hiljem Shabarasvamin'iShabarasvamini (u 1. saj e.m.a) poolt. Keda interpreteeriti rohkelt järgnevatel sajanditel.<ref>Chris Bartley (2013), Purva Mimamsa, in Encyclopaedia of Asian Philosophy (Editor: Oliver Leaman), Routledge, 978-0415862530, page 443-445</ref>

Mimansast lähtuvad kuus õige teadmise vahendit, mida eristab teadmisõpetus ([[epistemoloogia]]): Pratyaksa, [[Anumana]], [[Upamana]], [[Arthapatti]], [[Anupalabdhi]] ja [[Sabda]].<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://en.wikipedia.org/wiki/M%C4%ABm%C4%81%E1%B9%83s%C4%81#cite_note-olil2-3|Pealkiri=Mīmāṃsā|Väljaanne=Wikipedia|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> [[Dharma]] on eesmärk, mille poole liigutakse ja antud hetkes ei eksisteeri, siis pole ta ka tajutav (pratyaksa). Teadmiste teised viisid: interferents (anumana), analoogia (upamana) ja oletus ( arthapatti) sõltuvad otseselt tajust. Kõne ehk sabda on ainsaks otseselt mittetajutavate objektide teadmise viisiks -– seega dharmade teadmiste viisiks.