Georg von Ungern: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
7. rida:
Aastatel [[1517]]–[[1518]] oli ta [[Läänemaa]] [[stiftifoogt]]. [[1527]]. aastal toetas Ungern Tallinna piiskopi [[Georg von Tiesenhausen]]i valimist Saare-Lääne piiskopiks. Viimane oli tema esimese naise esimese mehe õemehe vend.
 
[[1530]]. aastal, kui piiskop Georg von Tiesenhausen suri, soovis Ungern, nagu suur osa Läänemaa aadlikest, näha tema järglasena [[Brandenburg]]i markkrahvi ja [[Riia peapiiskop]]i koadjuutorit [[Wilhelm von Hohenzollern]]it, kuid toomkapiitel valis uueks piiskopiks [[Reinhold von Buxhövden]]i. Ungern sellega ei leppinud ja alustas [[1532]]. aastal otseselt Reinholdi-vastast tegevust, kutsudes Wilhelmi Läänemaale. Sellest sai alguse [[Saare-Lääne vaenus]] (kestusaeg 1532–[[1536]]). Wilhelm suutiski end Läänemaal kehtestada ning saatis Ungerni Lääne-Euroopasse [[Saksa-Rooma keiser|keisrilt]] ja [[paavst]]ilt toetust küsima. Ungern oli kogenud diplomaat, kes oli Saksa-Rooma riiki külastanud varemgi ning oli [[1531]]. aastal saanud keiser [[Karl V]]-lt endale ja oma perele privileegidekirja, muuhulgas sai ta [[vabahärra]] tiitli.<ref>[[Carl Schirren]], Verzeichniss lvländischer Geschichts-Quellen in schwedischen Archiven und Biblotheken. Dorpat, 1861–1868, lk 190.</ref>
 
Aastatel [[1533]]–[[1534]] viibiski Ungern reisidel, külastades nii Saksa kuningat [[Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinand I]], kes andis talle Ungurpilsi vabahärra tiitli, kui ka paavst [[Clemens VII]]-t, kes andis talle õiguse oma vapile lisada hõbedase roosi ning teisi elemente. Wilhelmile ei õnnestunud tal reaalset toetust saada, ehkki kuningas suhtus Wilhlemisse soosivalt ja lubas Wilhelmi omalt poolt kinnitada, kui paavst seda teeb. Paavst keeldus aga Wilhelmit ametisse kinnitamast, sest Buxhövden oli juba ametisse kinnitatud, Wilhelmil polnud aga kiriklikku pühitsust ja ta oli vaadetelt selgelt protestantlik.
 
1534. aastal, olles tagasiteel [[Liivimaa]]le, tabas Ungernit aga palavikuhaigus ning ta suri [[Veneetsia]] lähedal [[Padua]]s. Järgnevalt varises mõjukaimast liitlasest ilma jäänud Wilhelmi võim Läänemaal üsna kiiresti kokku. Samal aastal asusid Reinhold von Buxhövdeni poolele nii keiserlik kammerkohus kui ka ordumeister [[Wolter von Plettenberg]]. Ungerni pärijatelt, naiselt ja lastelt võeti aga nende valdused käest, Ungurpilsi mõisa konfiskeeris ajutiselt Riia peapiiskop [[Thomas Schöning]], keda Ungern olevat varem solvanud. Mõni aeg hiljem tagastati mõis siiski Ungernite perele.
19. rida:
*Esimesest abielust: Georg, Johann ja [[Wolmar von Ungern]]
*Teisest abielust: Otto, Fabian, Godele ja Anna
 
==Viited==
{{viited}}
 
==Vaata ka==