Georg von Ungern: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
7. rida:
Aastatel [[1517]]–[[1518]] oli ta [[Läänemaa]] [[stiftifoogt]]. [[1527]]. aastal toetas Ungern Tallinna piiskopi [[Georg von Tiesenhausen]]i valimist Saare-Lääne piiskopiks. Viimane oli tema esimese naise esimese mehe õemehe vend.
[[1530]]. aastal, kui piiskop Georg von Tiesenhausen suri, soovis Ungern, nagu suur osa Läänemaa aadlikest, näha tema järglasena [[Brandenburg]]i markkrahvi ja [[Riia peapiiskop]]i koadjuutorit [[Wilhelm von Hohenzollern]]it, kuid toomkapiitel valis uueks piiskopiks [[Reinhold von Buxhövden]]i. Ungern sellega ei leppinud ja alustas [[1532]]. aastal otseselt Reinholdi-vastast tegevust, kutsudes Wilhelmi Läänemaale. Sellest sai alguse [[Saare-Lääne vaenus]] (kestusaeg 1532–[[1536]]). Wilhelm suutiski end Läänemaal kehtestada ning saatis Ungerni Lääne-Euroopasse [[Saksa-Rooma keiser|keisrilt]] ja [[paavst]]ilt toetust küsima. Ungern oli kogenud diplomaat, kes oli Saksa-Rooma riiki külastanud varemgi ning oli [[1531]]. aastal saanud keiser [[Karl V]]-lt endale ja oma perele privileegidekirja, muuhulgas sai ta [[vabahärra]] tiitli.<ref>[[Carl Schirren]], Verzeichniss lvländischer Geschichts-Quellen in schwedischen Archiven und Biblotheken. Dorpat, 1861–1868, lk 190.</ref>
Aastatel [[1533]]–[[1534]] viibiski Ungern reisidel, külastades nii Saksa kuningat [[Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinand I]]
1534. aastal, olles tagasiteel [[Liivimaa]]le, tabas Ungernit aga palavikuhaigus ning ta suri [[Veneetsia]] lähedal [[Padua]]s. Järgnevalt varises mõjukaimast liitlasest ilma jäänud Wilhelmi võim Läänemaal üsna kiiresti kokku. Samal aastal asusid Reinhold von Buxhövdeni poolele nii keiserlik kammerkohus kui ka ordumeister [[Wolter von Plettenberg]]. Ungerni pärijatelt, naiselt ja lastelt võeti aga nende valdused käest, Ungurpilsi mõisa konfiskeeris ajutiselt Riia peapiiskop [[Thomas Schöning]], keda Ungern olevat varem solvanud. Mõni aeg hiljem tagastati mõis siiski Ungernite perele.
19. rida:
*Esimesest abielust: Georg, Johann ja [[Wolmar von Ungern]]
*Teisest abielust: Otto, Fabian, Godele ja Anna
==Viited==
{{viited}}
==Vaata ka==
|