Jaak Aaviksoo: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Lai tänav (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
60. rida:
| allkiri =
}}
'''Jaak Aaviksoo''' (sündinud [[11. jaanuar]]il [[1954]] [[Tartu]]s) on Eesti haridustegelane, akadeemik, [[füüsik]] ja poliitik, alates 31. augustist 2015 [[Tallinna Tehnikaülikool]]i (TalTech) [[rektor]].<ref name="KMK?" />
 
Ta on olnud kultuuri- ja haridusminister, kaitseminister ning haridus- ja teadusminister, Tartu Ülikooli prorektor ja rektor ning Isamaa ja Res Publica liidu aseesimees. Aaviksoo on Eesti esimene akadeemikust rektor.
[[5. aprill]]ist [[2007]] kuni 6. aprillini 2011 oli ta [[Andrus Ansipi teine valitsus|Andrus Ansipi teises valitsuses]] [[Eesti kaitseminister|kaitseminister]] ning [[6. aprill]]ist [[2011]] kuni [[26. märts]]ini [[2014]] [[Andrus Ansipi kolmas valitsus|Andrus Ansipi kolmandas valitsuses]] [[Eesti haridus- ja teadusminister|haridus- ja teadusminister]].
 
* 1992-1995 Tartu Ülikooli prorektor
Alates [[26. mai]]st 2007 kuni [[31. jaanuar]]ini [[2010]] oli Aaviksoo [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] aseesimees. Ta on olnud ka [[Eesti kultuuri- ja haridusminister|kultuuri- ja haridusminister]] ning [[Tartu Ülikool]]i [[rektor]].
* Alates 1994 Eesti Teaduste Akadeemia liige
 
* 1995-1996 [[Eesti kultuuri- ja haridusminister|kultuuri- ja haridusminister]]
30. juulil 2015 kinnitati ta [[Tallinna Tehnikaülikool]]i rektoriks ning ta asus sellesse ametisse 1. septembrist 2015.
* 1998-2006 [[Tartu ülikooli rektor|Tartu Ülikooli rekto]]<nowiki/>r
* Alates [[26. mai|26. maist]]st 2007 kuni [[31. jaanuar|31. jaanuarini]]ini [[2010]] oli Aaviksoo [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] aseesimees. Ta on olnud ka [[Eesti kultuuri- ja haridusminister|kultuuri- ja haridusminister]] ning [[Tartu Ülikool]]i [[rektor]].
* [[5. aprill|5. aprillist]] [[2007]] kuni 6. aprillini 2011 oli ta [[Andrus Ansipi teine valitsus|Andrus Ansipi teises valitsuses]] [[Eesti kaitseminister|kaitseminister]]
[[5. aprill]]ist* [[2007]] kuni 6. aprillini 2011 oli ta [[Andrus Ansipi teine valitsusaprill|Andrus Ansipi teises valitsuses]] [[Eesti kaitseminister|kaitseminister]] ning [[6. aprillaprillist]]ist [[2011]] kuni [[26. märts|26. märtsini]]ini [[2014]] [[Andrus Ansipi kolmas valitsus|Andrus Ansipi kolmandas valitsuses]] [[Eesti haridus- ja teadusminister|haridus- ja teadusminister]].
* 30. juulil 2015 kinnitati ta [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Tehnikaülikooli]]i rektoriks ning ta asus sellesse ametisse 1. septembristseptembril 2015.
 
== Elulugu ==
[[Pilt:Aaviksoo,_Jaak.IMG_5907.JPG|pisi|Jaak Aaviksoo esinemas kõnega [[XI noorte laulu- ja tantsupidu|XI noorte laulu- ja tantsupeol]]]]
Jaak Aaviksoo lõpetas [[1971]] [[Tartu II Keskkool]]i (praegu [[Miina Härma Gümnaasium]]) ja [[1976]] ''[[cum laude]]'' Tartu Riikliku Ülikooli (praegu [[Tartu Ülikool]]) füüsika-keemiateaduskonna [[füüsika]] osakonna teoreetilise füüsika erialal.{{lisa viide}}
 
Aastatel 1976–1992 oli ta [[nooremteadur]], [[vanemteadur]] ja [[juhtteadur]] Eesti NSV Teaduste Akadeemia [[Füüsika Instituut|Füüsika Instituudis]] <ref name="KMK?" />. Ta kaitses [[1981]] TA Füüsika Instituudi juures füüsika-matemaatika[[teaduste kandidaat|kandidaadi]] [[teaduskraad|kraad]]i. (teema: “Antratseeni ja NaNO2 monokristallide resonantse sekundaarkiirguse uurimus”).<ref>{{lisa viideNetiviide|Autor=|URL=https://www.ttu.ee/ulikool/juhtimine/juhtkond/rektor/|Pealkiri=CV|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
 
Aaviksoo stažeeris või töötas külalisteadurina [[Novosibirsk]]i Soojusfüüsika Instituudis (1981), [[Max Planck]]i Tahkiseuuringute Instituudis [[Stuttgart|Stuttgard]]is ([[1987]], [[1989]]), [[Ōsaka ülikool]]is ([[1991]]) ja [[Pariisi VII ülikool]]is (1991, [[1994]], [[2001]]).
 
Ta oli [[Eesti Füüsika Selts]]i asutajaliige ja esimene esimees (1989–1992).<ref name="1000 tartlast" /> Aastail [[1992]]-2015 oli Aaviksoo [[optika]] ja [[spektroskoopia]] professor ning alates 2017. aastast emeriitprofessor Tartu Ülikoolis <ref name="KMK?" />.
 
Alates [[1992]] oli Aaviksoo [[optika]] ja [[spektroskoopia]] professor Tartu Ülikoolis <ref name="KMK?" />. 1994 sai ta [[Eesti Teaduste Akadeemia]] [[akadeemik]]uks.

Alates 1992. aasta juulist kuni [[1995]]. aasta novembrini oli ta Tartu Ülikooli esimene [[prorektor]]. Septembrist kuni 1995. aasta novembrini oli ta Tartu Ülikooli eksperimentaalfüüsika ja tehnoloogia instituudi juhataja kohusetäitja, [[1997]]. aasta septembrist kuni [[1998]]. aasta maini juhataja.{{lisa viide}}
 
1995. aasta novembrist kuni [[1996]]. aasta jaanuarini oli Jaak Aaviksoo [[Tiit Vähi kolmas valitsus|Tiit Vähi kolmandas valitsuses]] kultuuri- ja haridusminister ning pärast kultuuri- ja haridusministeeriumite lahutamist 1996. aasta jaanuarist kuni 1996. aasta novembrini [[Eesti haridusminister|haridusminister]].{{lisa viide}}
 
1998. aasta juuniskevadel läksvaliti ta tagasi [[Tartu Ülikooli rektor]]i kohale <nowiki/>ks<ref name="KMK?" />, 2003. Taaastal onka maailmateiseks pikakasvulisemaid kõrgkoolide rektoreid (196&nbsp;cm)ametiajaks.<ref name="1000 tartlast" /> [[11. september|11. septembril]] [[2006]] teatas ta, et soovib rektori ametist loobuda ning asuda uuesti poliitikasse Isamaa ja Res Publica Liidus <ref name="KMK?" /><ref name="v6soQ" />. [[1. veebruar|1. veebruari]]il [[2007]] otsustasvabastas Eestivabariigi valitsus Aaviksoo rektori ametist vabastadatema alatesenda [[5.soovil veebruar]]istseoses siirdumisega poliitikasse ning astumisega Isamaa ja Res Publica liikmeks. <ref name="XHqBU" />. [[31. mai]]l valiti tema asemele rektoriks senine [[Maaülikool]]i rektor [[Alar Karis]] <ref name="q5aaf" />. Jaak Aaviksoo valiti [[XI Riigikogu|XI Riigikogusse]].
 
[[Andrus Ansipi teine valitsus|Andrus Ansipi teises valitsuses]] oli ta kaitseminister. Ta pidas oma pakilisimateks ülesanneteks [[pronkssõdur]]i probleemi lahendamist ja [[kaitsevägi|kaitseväge]] reguleerivate seaduste korrastamist. Olulisteks probleemideks pidas ta Eesti ühiskonna nõrka [[kaitsetahe]]t, pingeid ohvitseride ja sõjaväe tsiviiljuhtide vahel ning Eesti ebapiisavat usaldusväärsust sõjaliste välispartnerite jaoks.{{lisa viide}} Aaviksoo pooldas [[pronkssõdur]]i võimalikult kiiret teisaldamist<ref name="gkz0e" />. Sellepärast kirjutasid 12 Eesti ülikoolide professorit talle niinimetatud [[Professorite kiri kaitseministrile|professorite kirja kaitseministrile]], milles juhtisid tähelepanu skulptuuri teisaldamisega seotud ohtudele<ref name="WZEqO" />.
Aaviksoo eeldas, et kandideerib [[2007. aasta Riigikogu valimised|2007. aasta Riigikogu valimistel]] partei esinumbrina, kuid peaministrikandidaadi koha napsas tema eest [[Mart Laar]].{{lisa viide}} Ta valiti [[XI Riigikogu]]sse.
 
[[Andrus Ansipi teine valitsus|Andrus Ansipi teises valitsuses]] langes talle kaitseministri koht. Ta pidas oma pakilisimateks ülesanneteks [[pronkssõdur]]i probleemi lahendamist ja [[kaitsevägi|kaitseväge]] reguleerivate seaduste korrastamist. Ta on kritiseerinud [[ajateenistus]]e korraldust, pidades seda kohati ebatõhusaks, ning peab selle eest osaliselt vastutavaks ka [[Tarmo Kõuts]]i. Ta toetas [[Toomas Hendrik Ilves]]e plaane kaitseväe juhtimise ümberkorraldamiseks, kuid kartis sellega võib-olla kaasnevat sõjaväe juhtimise politiseerumist. Olulisteks probleemideks pidas ta eesti ühiskonna nõrka [[kaitsetahe]]t, pingeid ohvitseride ja sõjaväe tsiviiljuhtide vahel ning Eesti ebapiisavat usaldusväärsust sõjaliste välispartnerite vahel.{{lisa viide}}
 
Aaviksoo pooldas [[pronkssõdur]]i võimalikult kiiret teisaldamist<ref name="gkz0e" />. Sellepärast kirjutasid 12 Eesti ülikoolide professorit talle niinimetatud [[Professorite kiri kaitseministrile|professorite kirja kaitseministrile]], milles juhtisid tähelepanu skulptuuri teisaldamisega seotud ohtudele<ref name="WZEqO" />.
 
2009. aastast juhib Aaviksoo Eesti Teaduste Akadeemia astronoomia ja füüsika osakonda<ref name="G4ehk" />.
 
2011. aastal valiti ta Riigikogu XII koosseisu ja 6. aprillil 2011 sai Jaak Aaviksoost haridus- ja teadusminister [[Andrus Ansipi kolmas valitsus|Andrus Ansipi kolmandas valitsuses]]. Haridus- ja teadusministrinaMinistrina toetas ta jõuliselt koolivõrgu reformi, [[gümnaasium]]ide lahutamist [[põhikool]]idest, IRLi tõlgendust [[tasuta kõrgharidus]]est (sh stipendiumireformi) ning koolide tugispetsialistide ([[koolipsühholoog]]id, [[logopeed]]id jne) rahastamist täiel määral omavalitsuste eelarvetest.
 
Ta sai [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] kogus Aaviksoo 1405 häält ning osutus valitukssai [[XIII Riigikogu]] liikmeks [[kompensatsioonimandaat|kompensatsioonimandaadiga]].<ref name="5Gye1" /><ref name="p0HT7" />
 
Alates2015. aasta suvel kandideeris Jaak Aaviksoo Tallinna Tehnikaülikooli rektori kohale, alates 1. septembrist 2015 on ta Tallinna Tehnikaülikooli rektor. Samal kuupäeval astus ta tagasi ka [[Riigikogu|Riigikogust]]st ning tema asemel sai Riigikogu liikmeks [[Siim Valmar Kiisler|Siim-Valmar Kiisler]].
2015. aastal kandideeris Aaviksoo [[Tallinna Tehnikaülikool]]i rektoriks.<ref name="xH9Tx" /> Tema kandidatuur tekitas vastuseisu tudengite ja töötajate seas, kelle sõnul vastanduvat Aaviksoo kandideerimisaegsed väljaütlemised varasematega, näiteks Tartu Ülikool rektorina öeldud väitega, et Eestisse mahub vaid üks ülikool. Samuti on ta kritiseerinud haridusreformi, mille kriitikute hinnangul ise varem haridusministrina läbi surus.<ref name="1vX4H" /> Aaviksoo erakonnakaaslane [[Ene Ergma]] meenutas seda, kuidas Ergma kandideerimist TÜ rektoriks 2006. aastal kommenteeris Aaviksoo väitega, et ülikooli tuleviku seisukohalt on põhimõttelise tähendusega rektori poliitiline sõltumatus: "Ja nii nagu avalikes asjus ikka, ei pea see sõltumatus mitte üksnes olemas olema, vaid sellisena ka näima. See ja ainult see asjaolu ei luba mul toetada akadeemik Ene Ergma kandidatuuri rektori ametikohale." Ergma hinnangul on Aaviksoo kandideerimine TTÜs selle seisukohaga vastuolus.<ref name="t25qe" /> Protsessi käigus kuratooriumist eemaldatud [[Heiti Hääl]] soovitas uutel kuratooriumiliikmetel Jaak Aaviksood rektori ametisse mitte kinnitada ning korraldada uus konkurss, öeldes põhjenduseks: "Meie ülikooli rektori amet ei saa olla läbikäiguhoov poliitiku CV täiendamiseks või avariilennuväli poliitikast väljumisel." Hääle hinnangul põhjustasid segase valimisprotsessi Aaviksood toetav poliitiline surve ning ärihuvid: "Eesmärke on aga rohkem kui üks, kuna TTÜ on lisaks õppe- ja teadustöö kantsile ka Eesti Vabariigis oluline kinnisvaraarendaja ning –haldaja."<ref name="Y4AZh" /> Päevalehes avaldatud dokumentide kohaselt pälvis Aaviksoo kevadel koostatud dekaanide hinnangute tabelis seitsmest kategooriast neljas hindeks "nõrk" või "väga nõrk" ning teenis kokku 18 punkti, jäädes sellega alla kõigile konkurentidele ([[Mart Ustav]] 32 punkti, [[Jakob Kübarsepp]] 24 ja [[Andrus Salupere]] 19). Ka TTÜ nõukogu hääletusel jäi Aaviksoo viimaseks (Kübarsepp 34, Salupere 30, Ustav 27 ja Aaviksoo 23 poolthäält). Kuratoorium ignoreeris nõukogu hääletustulemust ja tõstis Jaak Aaviksoo pingereas esimeseks. Kandideerimisprotsess leidis laia vastukaja ajakirjanduses, pärast mitme liikme väljavahetamist kinnitas TTÜ kuratoorium Aaviksoo 30. juulil lõpus siiski ametisse.<ref name="viimaks" /> [[Äripäev]]a arvamustoimetaja [[Vilja Kiisler]]i hinnangul jättis Jaak Aaviksoo kui endise IRLi poliitiku kinnitamine avalikku, riigi seisukohalt olulisse ametisse (analoogselt samal ajal toimunud Liisa Pakosta valimisega võrdõigusvolinikuks) "haisva pleki asjaosaliste endi, nende kodupartei ja kogu riigi rinnaesisele", kuna "asi selles, kas absoluutselt poliitilist sõltumatust eeldavasse ametisse võivad saada inimesed, kes on partepoliitika alles vastselt hüljanud ja kelle puhul on õigustatud küsimus, kas nad oleksid sellesse ametisse saanud ilma parteilise taustata"<ref name="Hp2ls" />.
 
Alates 1. septembrist 2015 on ta Tallinna Tehnikaülikooli rektor. Samal kuupäeval astus ta tagasi ka [[Riigikogu]]st ning tema asemel sai Riigikogu liikmeks [[Siim Valmar Kiisler|Siim-Valmar Kiisler]].
 
Jaak Aaviksoole omistatakse autoritaarset juhtimisstiili. Ta on öelnud: "Ma olen kõikidel ametipostidel püüdnud ajada läbipaistvat, argumentidele tuginevat ja ausat poliitikat."<ref name="wErnc" /> "Tehnikaülikool vajab tänasel päeval otsusekindlat juhti, kes saaks aru tehnikaülikooli toimimisest ja kohast tänases Eesti ühiskonnas ning suudaks ellu viia vajadusel radikaalseid muudatusi. Ma olen täiesti kindel, et Jaak Aaviksoo on kindla käega juht, kes saab ülikooli juhtimisega hästi hakkama," iseloomustas Aaviksoo TTÜ kuratooriumi uus juht [[Gunnar Okk]].<ref name="viimaks" />
 
Aaviksoo on olnud edukas [[korvpall]]ur. Ta on treeninud ja võistelnud [[August Sokk|August Soku]], [[Arne Laos]]e ja [[Ernst Ehaveer]]u juhendamisel. Ta on tulnud kahel korral Eesti meistriks (1972, 1973).<ref name="1000 tartlast" />
 
==Poliitilisi seisukohavõtte==
111. rida ⟶ 108. rida:
*2000: [[Riigivapi IV klassi teenetemärk]]
*2000: Saksamaa Liitvabariigi teeneterist
*2000: [[Tōkyō Ülikool|Tokyo Ülikool]]<nowiki/>i medal
*2002: Tartu linna medal
*2003: [[Turu Ülikool]]<nowiki/>i audoktor
*2004: Academia Europaea liige
*2006: Soome Valge Roosi teenetemärk
*2006: [[Valgetähe II klassi teenetemärk]]
*2007: [[EELK Teeneterist]]i III järk
*2007: Prantsusmaa Rahvuslik Teeneteorden
*2009: Läti Vabariigi [[Kolme Tähe orden|Kolme Tähe II klassi orden]]
*2011: Kaitseliidu Valgeristi I klass
*2012: [[Lapi Ülikool]]i audoktor<ref name="tdjHv" />
 
129. rida ⟶ 133. rida:
Jaak Aaviksool on vend [[Peep Aaviksoo]].
 
Jaak Aaviksool on kolm last<ref name="KMK?" />, neist kaks abielust geograaf [[Kiira Aaviksoo]]ga (1955–2011), seitse lapselast ja üks lapselapselaps.
 
Jaak Aaviksoo on abielus<ref name="w40Pb" /> [[Tiina Kaalep]]iga.
 
Ta kuulub [[Akadeemiline malevkond (Tartu)|Kaitseliidu Tartu maleva Akadeemilisse malevkonda]].<ref name="fa0Ql" />
 
Ta on maailma pikakasvulisemaid kõrgkoolide rektoreid (198&nbsp;cm). <ref>{{Netiviide|Autor=Eesti Ekspress|URL=https://ekspress.delfi.ee/kuum/jaku-ja-pepa?id=69081437|Pealkiri=|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
 
Aaviksoo on olnud edukas [[korvpall]]ur. Ta on treeninud ja võistelnud [[August Sokk|August Soku]], [[Arne Laos]]e ja [[Ernst Ehaveer]]u juhendamisel. Ta on tulnud kahel korral Eesti meistriks (1972, 1973).<ref name="1000 tartlast" />
 
== Viited ==