ALMAVÜ: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
'''A'''rmee, '''L'''ennuväe ja '''M'''erelaevastiku '''A'''bistamise '''V'''abatahtlik '''Ü'''hing, lühend '''ALMAVÜ''' ([[vene keel]]es ''Добровольное Общество Содействия Армии, Авиации и Флоту, lühend ДОСААФ; ''Dobrovolnoje Obštšestvo Sodeistvija Armii, Aviatsii i Flotu'', lühend ''DOSAAF'') oli [[NSV Liit|Nõukogude Liidu]] ja on praegu [[Venemaa Föderatsioon]]i [[paramilitaarne]] [[sport|spordi]], sõjalis-tehnilise ettevalmistuse ning patriootliku kasvatuse organisatsioon.
 
==Ajalugu==
7. rida:
[[Eesti NSV]]-s jätkas 1944. aastal tegevust 1940. aastal asutatud Kaitse, Lennuväe ja Keemiatööstuse Abistamise Ühingute Liidu Eesti Vabariiklik Kesknõukogu, 1948. aastal jagati see kolmeks iseseisvaks organisatsiooniks. Eestis moodustati Armee Abistamise Vabatahtliku Ühingu Eesti Vabariiklik Komitee, Laevastiku Abistamise Vabatahtliku Ühingu Eesti Vabariiklik Komitee, Lennuväe Abistamise Vabatahtliku Ühingu Eesti Vabariiklik Komitee.
 
1951. aastal moodustati ühingute liitmisega Armee, Lennu- ja Mereväe Abistamise Vabatahtlik Ühing ja selle Eesti Vabariiklik Organiseerimiskomitee, 1953. aastal moodustati Üleliidulise Armee, Lennu- ja Mereväe Abistamise Vabatahtliku Ühingu Eesti Vabariiklik Komitee (ALMAVÜ Eesti Vabariiklik Komitee). Organisatsioonil olid kohalikud rajoonikomiteed, auto-, moto-, mere- ja raadio[[klubi]]d, kuni 1971. aastani tegeldi ka [[vetelpääste]]ga. 21.-24. detsembril 1971 toimus Moskvas ALMAVÜ VII Üleliiduline Kongress, mille otsusel muudeti osaliselt ALMAVÜ põhikirja, ühtlustati ja tsentraliseeriti organisatsiooni. 1971. aastal nimetati Üleliidulise ALMAVÜ Eesti Vabariiklik Komitee ümber Nõukogude Liidu ALMAVÜ Eesti NSV Keskkomiteeks.<ref>https://www.archivesportaleuropedigar.netee/ead-displayarhiiv/nlib-/ead/pl/aicode/EE-RA/type/fa/id/ERA.V Eestidigar:105050 RiigiarhiivPDF</ref> KauaaegneEnne kauaaegset ALMAVÜ VabariiklikuEesti NSV Keskkomitee esimees oliesimeest, küllaltki eestimeelneeestimeelset [[kindral]]it [[Jüri Raudsepp (sõjaväelane)|Jüri RaudseppRaudseppa]], mõni(1961 aegkuni 1989), oli ALMAVÜ VabariiklikuKomitee Keskkomiteeesimeheks Eduard Nooska. <ref>https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/218780</ref> Eesti NSV ALMAVÜ viimaseks esimeheks kunagineoli endine Nõukogude armee poliittöötaja [[polkovnik]] [[Eedu Pallase]].
 
Eesti NSV ALMAVÜ kokkukutsutud [[konverents]]i otsusega 17. mail 1990 lõpetas Eesti NSV ALMAVÜ Eestis tegevuse. Moodustati [[Eesti Tehnika- ja Spordiliit]], mis vastavalt põhikirjale oli ka ALMAVÜ Eesti Vabariikliku Keskkomitee õigusjärglane{{lisa viide}}<ref>http://ais.ra.ee/index.php?module=202&op=6&tyyp=1&otsing_id=&id=110250066308&sess_id=da853dacad599d430ff3b8404fbf2c62</ref>.
 
[[25. september|25. septembril]] [[1991]] asutati Venemaa Kaitse-Spordi-Tehnika Organisatsioon (''Российская оборонная спортивно-техническая организация, lühend РОСТО; ''Rossiiskaja oboronnaja sportivno-tehnitšeskaja organizatsija'', lühend ''ROSTO''), millest sai pärast [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] lagunemist [[Venemaa Föderatsiooni President| Venemaa Föderatsiooni Presidendi]] määrusega NSV Liidu ALMAVÜ õigusjärglane Venemaal.
 
[[7. detsember|7. detsembril]] [[2009]] taastati [[Venemaa Föderatsiooni Valitsus]]e määrusega ühingu NSV Liidu aegne nimetus: Armee, Lennuväe ja Merelaevastiku Abistamise Vabatahtlik Ühing ning organisatsiooni nimeks sai Venemaa ALMAVÜ (''Российская ДОСААФ Rossiiskaja''Rossiiskaja DOSAAF'').
 
==Tegevus==