Essexi kuningriik: erinevus redaktsioonide vahel

Kuningriiki ümbritses põhjast [[River Stour (Sufflok)|Stouri jõgi]] ja [[East Anglia kuningriik]], lõunast [[Thames]]'<nowiki/>i jõgi ja [[Kenti kuningriik|Kent]], idast [[Põhjameri]] ja läänest [[Mercia]]. Territooriumile jäid kaks [[Rooma riik|Rooma]] provintsipealinna [[Colchester]] ja [[London]]. Varajasse kuningriiki kuulusid [[kesksaksid]]e maad, hilisem Middlesex, enamus, kui mitte kõik [[Hertfordshire]]'ist ja mingil ajal võis sisaldada Surreyt. Lühikest aega 8. sajandil kontrollis Essexi kuningriik seda, mis nüüd on Kent.

''[[Tribal Hidage]]''is on see loetletud, sisaldades 7000 ''[[hide (mõõtühik)|hide]]'i''.

Essex kujunes ühtseks kuningriigiks 6. sajandil. Essexi kuningate daatumid, nimed ja saavutused, nagu enamusel varajastel valitsejatel [[Seitse kuningriiki|Seitsmes kuningriigis]], on jäänud oletuslikeks. Essexi kuningate ajaloolist tuvastamist, sealhulgas tõendid ja taastatud sugupuu, on ulatuslikult uurinud Barbara Yorke. Dünastia on väitnud põlvnemist [[Seaxnēat]]i kaudu [[Wōden]]ist. Essexi kuningliku koja sugupuu koostati Wessexis 9. sajandil. Kahjuks on säilinud koopia mõnevõrra moonutatud. Kohati tunduvad mitmed alamkuningad Essexis olevat kuningriigi ajaloo jooksul samaaegselt valitsenud. Nad võisid kasutada võimu kuningriigi erinevateeri osade üle. Esimene ülestähendatud kuningas, vastavalt idasakside kuningate loendile, oli [[Æscwine (Essex)|Æscwine]], kelle jaoks aasta 527 on valitsemise algusaastaks, kuigi on mõningaid raskusi tema valitsemise lõpuaastaga, ja [[Sledda (Essex)|Sledda]] on loendis kui Essexi kuningliku koja asutaja teiste allikate järgi.

Kuningas [[Sæbbi (Essex)|Sæbbi]] (valitses 664–683) haud oli [[Vana PühaSaint PaulusePauli katedraal|vanas PühaSaint Pauluse]]Pauli katedraalis]] kuni [[Londoni suur tulekahju|Londoni suure tulekahjuni]] aastal 1666, kui katedraal ja haud selles hävisid.

Varaseim inglise ülestähendus kuningriigist on [[Beda Venerabilis|Beda]] teoses ''[[Historia ecclesiastica gentis Anglorum]]'', mis märgib piiskop [[Mellitus]]e (hilisema pühaku) saabumist Londonisse aastal 604. [[Æthelberht (Kent)|Æthelberht]] (Beda järgi Kenti kuningas ja Lõuna-Inglismaa ülemisand) oli varsti pärast aastat 604 võimeline rakendama Essexis teatud võimu, kui tema sekkumine aitas pöörata tema vennapoja, kuningas [[Sæberht (Essex)|Sæberht]]i ([[Sledda (Essex)|Sledda]] poja), kristlusse. See oli Æthelberht ja mitte Sæberht, kes ehitas ja pühitses vana PühaSaint PaulusePauli katedraali Londonis, kus nüüd seisab [[PühaSaint PaulusePauli katedraal]]. Beda kirjeldab Æthelberht'iÆthelberhti kui Sæberht'iSæberhti isandat. Pärast [[Sæberht (Essex)|Sæberht]]i surma aastal 616 aeti Mellitus minema ja kuningriik pöörati tagasi paganlusse. See võis olla vastuseis Kenti mõjule Essexi asjadesse, mitte spetsiaalselt antikristlik.

Kuningriik taaspööratipöörati uuesti kristlusse [[Sigeberht II (Essex)|Sigeberht II Hea]] ajal pärast [[Cedd|Püha Cedd]]i misjonit, kes rajas kloostrid ''Tilaburg'' (arvatavasti [[East Tilbury]], kuid võib-olla [[West Tilbury]]) ja ''Ithancester'' (peaaegu kindlasti [[Bradwell-on-Sea]]). [[Kuninglik saksi haud Prittlewellis|Kuninglik haud]] Prittlewellis avastati ja kaevati välja aastal 2003. Leidude hulgas olid kullatud ristid, mis viitab, et kadunuke oli kristlane. Kui kadunuke oli kuningas, oli see arvatavasti kas Sæberht või Sigeberht (mõrvati aastal 653). Siiski on ka võimalik, et kadunuke ei olnud kuninglik, vaid lihtsalt rikas ja võimas isik, kelle identiteet on jäänud registreerimata.

[[Wine (piiskop)|Wine]] (aastal 666) ja [[Earconwald]] (aastal 675) nimetati Londoni piiskoppideks vaimuliku võimuga idasaksi kuningriigi üle. Kuigi London (ja ülejäänud Middlesex) kaotati idasakside poolt 8. sajandil, jätkasid Londoni piiskopid vaimulikku võimu rakendamist Essexi kui kuningriigi, ''shire'i'' ja krahvkonna üle aastani 1845.

Vaatamata kuningriikide võrdlevatele ebaselgustele olid Essexi ja Kenti kuningriigi vahel tugevad sidemed üle Thames'iThamesi jõe, mis viis kuningas Sledda abieluni kuningas [[Æthelberht (Kent)|Æthelberht]]i õe Riculaga. Lühikeseks ajaks 8. sajandil hõivas kuningriigi Kenti kuningriik lõunas. Sel ajal andsid Essexi kuningad välja omi ''[[sceat]]'''e (mündid), võib-olla oma iseseisvuse kinnitamiseks. Siiski oli 8. sajandi keskpaigaks enamus kuningriigist, sealhulgas London, langenud [[Mercia]] kätte ja jäänuk-Essex, laias laastus tänapäeva krahvkond, oli nüüd sama tegemas. Pärast Mercia kuninga [[Beornwulf (Mercia)|Beornwulf]]i kaotust 825. aasta paiku loovutas viimane Essexi kuningas [[Sigered (Essex)|Sigered]] kuningriigi, millest sai siis [[Wessex]]i kuninga [[Egbert (Wessex)|Egbert]]i valdus.