Erinevus lehekülje "Bioanorgaaniline keemia" redaktsioonide vahel

P
P
=== Keskkonnakeemia ===
[[Image:Methylmercury-cation-3D-vdW.png|thumb|200px|Metüülelavhõbeda 3D-mudel, halli värvi on elavhõbeda, valget värvi on vesiniku- ja musta värvi on süsinikuaatomid]]
Keskkonnakeemia traditsiooniline huvi on [[raskmetallid|raskmetallide]] toksilise mõju uurimine organismidele. [[arseen|Arseeni]]<nowiki/>mürgistus on laialt levinud probleem, mis tuleneb enamasti [[põhjavesi|põhjavee]] saastumisest ning mõjutab miljoneid arengumaade elanikke. Elavhõbedat[[Elavhõbe]]dat ja arseeni sisaldavate ühendite metabolism hõlmab [[B12-vitamiin|B<sub>12</sub>-vitamiinil]] ehk kobalamiinil põhinevat ensüümi. 1956. aastal Jaapanis avastati [[Minamata haigus]], mille põhjustajaks oli elavhõbedamürgitus. [[Minamata laht|Minamata lahe]] lähedal avati keemia tehas, mis kasutas [[Etanaal|etanaali]]<nowiki/> tootmiseks metüülelavhõbedat [[Katalüsaator|katalüsaatorina]] metüülelavhõbedat. Sellist tootmisviisi kasutati 36 aastat ning kogu reovesi juhiti Minamata lahte. Metüülelavhõbe on väga mürgine kemikaal, mis [[bioakumuleeruminebioakumulatsioon|bioakumuleerub]]. Metüülelavhõbe jõudis läbiinimeste kohalike elanike põhitoiduallikaks olnudorganismi merikarpide ja kalade inimestekaudu, organismimis oli kohalike elanike põhitoiduallikaks. Minamata haiguse sümptomiteks on [[ataksia]], tuimus kätes ja jalgades, üldine nõrkus, perifeerse nägemise kadu ning kuulmise ja kõne kahjustused. Äärmuslikes olukordades võib nädal pärast sümptomite teket järgneda hullumeelsus, halvatus, kooma ja surm. Minamata haigusse oli 2001. aasta märtsi seisuga haigestunud 2265 inimest, kellest 1784 (78,8%) oli surnud.<ref name="officialnumbers" />
 
=== Biomineralisatsioon ===
467

muudatust