'''200. meetri jooks''' on [[jooksusprint|jooksusprindi]]alade hulka kuluvkuuluv [[kergejõustik]]uala.
== Ajalugu ==
Kiirjooksul on väga pikk ajalugu. Esimestel [[antiikolümpiamängud]]el (776 e.m.a.) oli kavas ainult üks ala: [[dromos]] (kiirjooks) ehk stadiodromos, mille pikkus oli 192 meetrit. Jooks toimus ühessirgel suunas, see tähendab sirgelrajal. Dromos oli olümpiamängude ainsa alana kavas üle viiekümne aasta, mille järel lisandusid ka pikemad jooksudistantsid.
200.m jooks oli [[kaasaegsed olümpiamängud|kaasaegsetel olümpiamängudel]] esimest korda kavas [[1900]] [[Pariis]]is. [[1896]] [[Ateena]]s ei lülitatud seda kavvakavasse [[staadion]]i järskude kurvide tõttu (raadius ainult 9 meetrit).
200. meetritmeetri on olümpiamängudel joostud peamiselt joostud kurviga rajal, kuid erandlikult [[1904]] [[St. Louis]]is joosti sirgrajal. Finaali pääses 4 jooksjat, kusjuures täpselt 200 meetrit jooksis ainult võitja [[Archie Hahn]]. Lähetaja karistas nimelt valelähte tegemise eest stardijoone nihutamisega 1 jardi võrra tahapoole.
Esimeseks olümpiavõitjaks 200. meetri jooksus tuli [[Walter Tewksbury]] [[USA]]-st. Hiljem on USA neegersportlastetumedanahaliste sportlaste ülemvõim jätkunud. Ilmeka pildi sellest annab suurvõistluste medalite jagunemise jälgimine riikide kaupa.
